Tartu Ülikooli uuring: niiskemaks muutuv kliima ohustab Eesti kuusikuid

Tartu Ülikooli ökofüsioloogide uuringud näitavad, et kasvav õhuniiskus Põhja-Euroopas nõrgestab harilikku kuuske rohkem, kui seni arvati: puud fotosünteesivad vähem tõhusalt ja kulutavad rohkem ressursse hingamisele. Eestis moodustavad kuusikud umbes viiendiku metsade pindalast. Samal ajal liigub kuuse-kooreüraski kahjustuste raskuskese Lõuna-Eestist üha enam Põhja-, Kesk- ja Lääne-Eestisse.

Tartu Ülikooli teadlased on jõudnud järeldusele, et suurenev sademete hulk ja õhuniiskus Põhja-Euroopas ohustavad harilikku kuuske viisil, mida varasemates kliimamudelites pole piisavalt arvestatud. Emeriitprofessor Arne Sellin kirjutab, et niiskemas õhus kasvanud kuused ei suuda sama tõhusalt fotosünteesida ning kulutavad märkimisväärselt rohkem ressursse hingamisele ja juurte kasvatamisele.

Mida uuring näitas

Tartu Ülikooli ökofüsioloogia õppetooli katsete, sealhulgas metsaökosüsteemi õhuniiskusega manipuleerimise eksperimendi (FAHM), tulemused osutavad, et puude reaktsioon sõltub rohkem niiskuse allikast kui keskkonna niiskuse üldisest astmest. Sademete 15-protsendine tõus ei muuda kuuskede talitlust parasniiskel kasvukohal märgatavalt, kuid suurenev atmosfääri niiskus aeglustab lehestiku arengut ja vähendab puude kasvukiirust.

Niiskemas õhus kasvavatel puudel on väiksemad okkad ja võrsed, madalam netofotosüntees pindalaühiku kohta ning tervikuna väiksem lehestiku biomass. Biomass jaotub rohkem juurestiku, eelkõige peenjuurte suunas, märk raskendatud toitainete omastamisest. Peenjuured koosnevad valdavalt elusatest rakkudest, neil on lühike eluiga ja suur käibekiirus, mis tõstavad hingamiskadusid ning jätavad puule vähem ressursse kasvuks.

Kuhu see viib

Niiskemas õhus arenenud lehestikus väheneb ka õhulõhede tundlikkus veeaururõhu defitsiidi suhtes. Põua või äkilise kuumuse korral ei suuda sellised puud veekasutust paindlikult kohandada, mis suurendab embolismi riski veejuhtimissüsteemis.

Kliimastsenaariumi kohaselt suureneb sademete hulk Eestis suvekuudel sajandi lõpuks keskmiselt 15 protsendi võrra. Küpse kuusepuistu võrastikus seotakse juba praegu 44-47 protsenti sademete koguhulgast, mistõttu püsib metsa sees suhteline õhuniiskus avamaastikust 10-20 protsenti kõrgemana.

Üraski kahjustused laienevad

Kuusk katab Eesti metsadest ligikaudu viiendiku. Ebasoodsate ilmaolude poolt nõrgestatud puud on vastuvõtlikumad kuuse-kooreüraskile, kelle arvukus on soojemate suvedega plahvatuslikult kasvanud. Mitmel pool Eestis saavutasid üraskikahjustused eelmise kümnendi lõpus enneolematu ulatuse, mis sundis tegema ulatuslikke sanitaar- ja lageraieid ning tõi metsaomanikele suurt majanduslikku kahju.

Kahjustuste geograafia on viimastel aastatel muutunud: kui eelmise kümnendi lõpus kannatas kõige rängemalt Lõuna-Eesti, siis värskeimad seireandmed näitavad üraskiaktiivsuse kiiret kasvu Põhja-, Kesk- ja Lääne-Eestis. Lisaks üraskitele ohustab kuusikuid juurepess (Heterobasidion sp.), mille levik kiireneb pehmete talvede ja pikenenud vegetatsiooniperioodi tõttu.

Mis saab Euroopa kuusikutest

Kogu Euroopas näitavad liikide levikumudelid, et harilik kuusk nihkub aegamisi põhja poole. Sajandi lõpuks kaotab ta tõenäoliselt Kesk- ja Ida-Euroopas suure osa oma praegusest levilast, mudelite järgi võib kuuse areaal kahaneda kuni poole võrra võrreldes tänasega.

Uuringute tulemused on avaldatud ajakirjades Frontiers in Forests and Global Change, Science of the Total Environment ja Tree Physiology.