Tartu Ülikooli uuring: neandertallaste geenid teevad meid haigemateks

Tartu Ülikooli teadlased avastasid, et neandertallastelt pärit geenivariandid muudavad tänapäeva inimesed vastuvõtlikumaks kroonilistele DNA-viirustele. Uuringu järgi olid neandertallased kohastunud hoopis teistsuguste haiguste vastu, mistõttu nende geenide pärimine pärsib meie immuunsüsteemi tõhusust.

Tartu Ülikooli teadlaste uus uurimus toob välja pealtnäha vastuolulist leidu: neandertallastelt pärit geenid, mida tänapäeva inimesed oma bioloogilises koosseisus kannavad, muudavad meid tegelikult haavatavamaks terviseprobleemide ees.

Uuring näitab, et need iidsed geenivariandid, mida me pärisisime umbes 50 000-60 000 aastat tagasi toimunud ristamiste käigus, on seotud suurenenud vastuvõtlikkusega krooniliste DNA-viiruste suhtes. Teadlased selgitavad, et neandertallased olid evolutsioonilistel põhjustel kohastunud hoopis teistsuguste patogeenide ja haiguste vastu.

Tartu Ülikooli uurimisrühm analüüsis geneetilisi andmeid ja leidsid seoseid neandertallase päritolu geenivariantide ja tänapäeva viiruskoorma vahel. See tähendab, et meie immuunsüsteem, kuigi võimeline paljude haiguste vastu võitlemisele, on neandertallaste geneetilise pärandi tõttu teatud krooniliste viiruste suhtes nõrgem.

Leiu tähtsus seisneb selles, et see selgitab osa nüüdisaja inimestest suurenenud haavatavusest teatud haiguste ees ja võib aidata paremini mõista immuunsüsteemi ajaloolist arengut. Uuringud selliste geneetiliste seoste osas aitavad teadusel paremini aru saada, kuidas inimese evolutsiooniline ajalugu jätkab mõjutamist meie tervisele täna.