Tartu Ülikooli uuring: ligi kolmveerand õpetajatest on elus kiusamist kogenud

Tartu Ülikooli teadlaste läbiviidud uuring näitas, et enamik pedagooge on oma elus kokku puutunud kiusamisega, mis mõjutab otseselt nende hinnanguid praegusele töökeskkonnale. Küsitluses osales 612 haridustöötajat, kes tõid välja seose varasemate negatiivsete kogemuste ja praeguse töökoha sotsiaalse toetuse tajumise vahel.

Tartu Ülikooli haridusteaduste instituudi teadlased analüüsisid 2023. aasta talvel läbi viidud uuringus enam kui 600 pedagoogi kogemusi kiusamisega. Analüüsist selgus, et ligikaudu 75 protsenti vastanutest on oma elutee jooksul kokku puutunud kiusamisega, olles kas ohvri või kiusaja rollis.

Uuringu ühe autori Minni Aia-Utsali sõnul ei ole kiusamine isoleeritud juhtum, vaid sotsiaalne fenomen, mis sõltub inimestevahelistest suhetest. Teadlased uurisid, kuidas see varasem kokkupuude mõjutab õpetajate ja sotsiaalpedagoogide subjektiivset hinnangut praegusele töökeskkonnale. Analüüs toetus Kopenhaageni psühhosotsiaalse küsimustiku (COPSOQ II) lühiversioonile, keskendudes neljale valdkonnale: prognoositavus, rolliselgus, juhtimiskvaliteet ja sotsiaalne toetus.

Kõige kriitilisemalt hindasid oma töökeskkonda need töötajad, keda oli kiusatud nii kooliajal kui ka hiljem tööelus. See grupp andis madalaimad punktid just juhtimiskvaliteedile ja sotsiaalsele toetusele. Seevastu õpetajad, kelle kiusamiskogemus piirdus vaid kooliajaga, hindasid oma praegust töökeskkonda positiivsemalt. See viitab võimalusele, et toetav kollektiiv ja hea juhtimine aitavad varasematest negatiivsetest kogemustest taastuda.

Juhi roll toetussüsteemi loomisel

Minni Aia-Utsal rõhutas, et koolijuhid ja tööandjad peavad teadvustama oma rolli turvalise keskkonna kujundamisel. Kuna koolitöötajad võivad kogeda kiusamist nii õpilaste, lapsevanemate kui ka kolleegide poolt, on hädavajalik luua asutusesisesed tugistruktuurid. Õpetaja ei tohi jääda oma murega üksi, vaid vajab organisatsioonipoolset kaitset ja mõistmist.

Uuringus osales kokku 441 õpetajat ja 171 sotsiaalpedagoogi. Töö tulemused avaldati teadusajakirjas Open Journal of Social Sciences, kus kaasautorina on märgitud ka Kristi Kõiv.