Tartu Ülikooli uuring: Eesti turistide keskkonnasõbralik käitumine sõltub avalikust ruumist

Tartu Ülikooli teadlaste värske uuring osutab, et kestlik turism Eestis nõuab senisest paremat riiklikku koordineerimist ja läbimõeldud taristut. Turistid eelistavad keskkonnasõbralikke valikuid vaid juhul, kui need on tehtud mugavaks ja kättesaadavaks.

Tartu Ülikooli teadlased leidsid hiljutises uuringus, et Eesti turismi keskkonnasõbralikumaks muutmine sõltub eelkõige avaliku ruumi planeerimisest ja teenuste lihtsusest, mitte vaid külastajate isiklikust moraalist. Teadlaste hinnangul peavad sihtkoha arendajad muutma keskkonnahoidlikud valikud turistide jaoks mugavamaks kui saastavamad alternatiivid.

Süsteemse koostöö vajadus

Margrit Kärp, uuringu läbi viinud ärijuhtimise nooremteadur, rõhutab, et turisti ei saa sundida keskkonnasõbralikkusele. Külastaja soovib reisil nautida ja lõõgastuda. Seetõttu peab taristu ja info olema korraldatud nii, et säästev käitumine tekib loomuliku osana reisikogemusest. Praeguses turismikorralduses on aga puudujääke: vastutus külastaja käitumise juhtimise eest on hajus ja erinevate osapoolte, riigi, omavalitsuste ning ettevõtete, koostöö vajab tihedamat koordineerimist.

Intervjuudest ekspertidega selgus, et sihtkoha arendamise organisatsioone ehk DMO-sid nähakse Eestis endiselt peamiselt turundusüksustena. Tegelikkuses võiksid need organisatsioonid toimida võrgustike hoidjatena, kes seovad ettevõtjad ja kohaliku tasandi terviklikuks süsteemiks. Praegu on aga digitaalsed infokanalid killustunud ja tihti puuduvad üleriigilised mõõdikud, millega keskkonnamõju jälgida.

Raskete otsuste ootus

Kestliku turismi saavutamine võib tulevikus nõuda poliitilist julgust ebapopulaarsete otsuste tegemiseks. See tähendab külastajate arvu või autoliikluse piiramist populaarsetes sihtkohtades, kasutades selleks kas hinnastiimuleid või otseseid ligipääsupiiranguid. Kärp nendib, et kui majandusmudel nõuab pidevat kasvunäitajate tagaajamist, jääb kestlikkus tihti vaid teoreetiliseks eesmärgiks.

Uuringu autorid soovitavad strateegilistes dokumentides täpsustada, kes vastutab konkreetsete keskkonnameetmete rahastamise ja elluviimise eest. Praegune lähenemine, kus kestlikkus on kirjas üldise eesmärgina, vajab konkreetseid investeeringuid taristusse ja ühtset infoarhitektuuri, et turist saaks kogu vajaliku teabe ühest kohast kätte. Kärbi ja kolleegide töö on avaldatud ajakirjas Scandinavian Journal of Hospitality and Tourism.