Tartu Ülikooli uuring: Eesti maasikas võib sisaldada paelussimune

Tartu Ülikooli teadlaste läbi viidud Euroopa-ülene parasiidiuuring näitas, et Eesti maasikad võivad olla saastunud alveokokkuse munedega, Eesti tuli lausa Euroopa esikohale, kus peaaegu 17% proovidest olid positiivsed. Eesti Maaülikooli teadlased hoiatasid siiski, et väikese valimi tõttu ei saa teha kaugeleulatuvaid järeldusi. Terviseameti andmetel registreeritakse Eestis aastas mitte rohkem kui neli alveokokkuse-haigusjuhtu.

Tartu Ülikooli teadlased osalesid üle-euroopalises parasiidiuuringus, mille käigus selgus üllatav tulemus: Eesti maasikad sisaldasid kõige sagedamini eluohtlike paelussimunede jälgi. Eestis koguti seitsme turu pealt 30 proovi, mille lõplik analüüs tehti Prantsusmaal.

Eesti tuli Euroopas esikohale

«Tulemus osutus üsna ootamatuks: Eesti hõivas Euroopas esimese koha. Peaaegu 17% meie proovidest, see tähendab iga kuues, sisaldasid alveokokkuse mune. Tõenäoliselt seletab nii kõrget näitajat asjaolu, et see parasiit on laialdaselt levinud rebastes ja teistes loomades. Rohkem kui kümme aastat tagasi tuvastasime, et nakatunud on umbes kolmandik rebastest, ning kuna rebased elavad üle kogu Eesti, on probleem üleriigiline,» selgitas Tartu Ülikooli terioloogia professor Urmas Saarma.

Uuring oli osa suuremast Euroopa-ülesest projektist, mille eesmärk oli välja selgitada, kui sageli esineb aiandussaadustel eluohtlikke parasiite, eelkõige eri liiki paelussimune ja nende mune.

Maaülikool soovitab tulemusi ettevaatlikult tõlgendada

Eesti Maaülikooli teadlased tõid välja, et tulemusi tuleb vaadelda üle-euroopalise uuringu kontekstis ega tohi teha üksikute riikide põhjal kaugeleulatuvaid järeldusi. Nende hinnangul on valim liiga väike ning juhuslikkuse mõju liiga suur.

«Üle kogu Euroopa leiti maasikate proovidest paelussimunede jälgi ligikaudu 5% juhtudel, usaldusvahemikuga 2 kuni 10%. Tegemist on DNA jälgedega, mis võivad olla munede fragmendid, see ei tähenda veel elujõuliste parasiidimunede olemasolu. Samas uuriti ka lehtsalatit ning mõnes riigis leiti parasiite just sealt, kus maasikatel neid ei olnud. See just näitabki juhuslikkuse rolli,» selgitas Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini bioloogia ja populatsioonimeditsiini professor Arvo Viltrop.

Marjakasvatajad kaitsevad oma mainet

Eesti Aiandusliit teavitas, et paljud müügiks marju kasvatavad tootjad kasutavad põldudel kattematerjali nagu kile või õlg, mis vähendab marjade kokkupuudet mullaga ja sellega ka parasiitidega saastumise riski.

Aiandusliidu tegevjuht Raimond Strastin rõhutas, et anonüümsete proovide tõttu on kõik tootjad nüüd põhjendamatult kahtluse all. «Kuna proovid olid anonüümsed, võidakse nüüd iga meie tootja peale kahtlustava pilguga vaadata, nagu kasvaks tal tervisele ohtlikke marju. See on vale. Toiduohutuse kontroll toimib teisiti: võetakse konkreetse ettevõtte toodangust proov ning kui saastumine avastatakse, karistatakse ettevõtet tõsiselt,» ütles Strastin.

Vajadus laiema uuringu järele

Professor Saarma sõnul oli see Eesti jaoks eeluurimus ning saadud tulemused näitavad vajadust korraldada ulatuslikum uuring ohtlike parasiitide leviku kohta nii looduslike kui ka koduloomade seas. Lisaks tuleks põhjalikumalt uurida parasiitide levikut aiandussaadustes, võttes proove nii otse põldudelt kui ka lahtistelt turgudelt.

Terviseameti andmetel on alveokokkusest põhjustatud haigused Eestis haruldased, aastas registreeritakse mitte rohkem kui neli haigusjuhtu.