Tartu ülikooli uuring: 46 000 eestimaalase andmed aitavad avastada ravimite kõrvaltoimeid

Tartu ülikooli teadlased analüüsisid 46 000 geenidoonori tagasisidet, et paremini mõista ravimite ja vaktsiinide tekitatud kõrvaltoimeid. Uuring kinnitas seoseid patsientide geneetilise tausta ja ravimitaluvuse vahel.

Tartu ülikooli teadlased viisid läbi mahuka uuringu, kaasates 46 000 Eesti geenidoonorit, et kaardistada ravimite ja vaktsiinidega seotud kõrvaltoimeid. Kuigi ravimite ohutust jälgitakse pidevalt ka pärast nende müügile jõudmist, jäävad paljud patsiendikogemused ametlikest andmebaasidest välja. Värskelt avaldatud töö, mis ilmus ajakirjas International Journal of Epidemiology, aitab seda lünka täita.

Küsitlusele vastanutest 13 000 inimest kirjeldas ravimitega seotud kõrvaltoimeid, samas kui 16 000 vastajat tõi välja vaktsineerimisega seotud tervisemuresid. Uuringu juhi, farmakogenoomika professori Lili Milani sõnul võimaldavad nii suured andmemassiivid analüüsida ka haruldasi ja tõsiseid reaktsioone, mis väikestes uuringutes tihti märkamata jäävad.

Geneetika mõju ravimitaluvusele

Andmed näitasid selget seost geenivariantide ja kõrvaltoimete vahel. Näiteks leidsid teadlased konkreetse geenivariandi, mis on seotud sagedasemate kõrvaltoimetega COVID-19 vaktsiinide puhul. Samuti kinnitasid tulemused, et vererõhuravimite puhul esineb patsientidel, kellel on kindel geneetiline eelsoodumus, näiteks kuiva köha sagedamini kui teistel. „Tänu suurele andmehulgale oleme leidnud seoseid, mis muidu jääksid varjatuks,“ märkis Milani.

Küsitlusest selgus, et 29 protsenti vastanutest on kogenud ravimitega seotud kõrvaltoimeid. Naiste puhul oli see sagedus märgatavalt kõrgem kui meeste seas. Kõige sagedamini kurdeti antibiootikumide, täpsemalt penitsilliini ja amoksitsilliini kasutamisel tekkiva lööbe üle.

Patsientide käitumise muutused

Kõrvaltoimed ei tähenda alati vaid mööduvat ebamugavust. Uuringu juhtivautor, farmakogenoomika teadur Kristi Krebs selgitas, et sageli tingivad need ravist loobumise. Ligikaudu pooled neist, kes teatasid ravimi kõrvaltoimetest, lõpetasid preparaadi tarvitamise täielikult, kolmandik aga vahetas ravimi teise vastu. Üllatavalt 13 protsenti patsientidest ei alustanud ravi üldse või katkestas selle varakult, tuginedes vaid infolehes kirjeldatud riskidele.

Uuringu üheks uuenduslikuks osaks oli menstruaaltsükli muutuste analüüs. Teadur Triin Lais tõi välja, et tegemist on ühe esimese nii põhjaliku süstemaatilise uurimusega, mis käsitleb ravimite ja vaktsiinide mõju naiste tsüklile. Enamik vaktsineerimisega seotud teateid puudutas COVID-19 vaktsiine ning kirjeldatud muutused olid valdavalt ajutist laadi.