Tartu Ülikooli uurimisrühm alustas viieaastast projekti Parkinsoni tõve ja stressi seose tuvastamiseks

Tartu Ülikooli bio- ja siirdemeditsiini instituudi teadlased käivitasid uuringu, et selgitada välja kroonilise stressi ja Parkinsoni tõve vahelised bioloogilised seosed. Projekti eesmärk on parandada haiguse varajast diagnoosimist ja võimaldada tõhusamat ravi.

Tartu Ülikooli bio- ja siirdemeditsiini instituudi teadlased on käivitanud viieaastase uurimisprojekti, et välja selgitada, miks krooniline stress, ärevus ja depressioon suurendavad riski haigestuda Parkinsoni tõppe. Projekti veab farmakoloogia kaasprofessor Miriam Ann Hickey.

Parkinsoni tõbi on neuroloogiline haigus, mille täpseid tekkepõhjuseid ei suudeta enamiku patsientide puhul tuvastada. Varasemad mahukad uuringud on siiski näidanud, et pikaajalised ärevushäired ja depressioon võivad haiguse riski märgatavalt tõsta. Teadlaste eesmärk on nüüd need bioloogilised mehhanismid kaardistada.

Uuring keskendub rakkude talitlusele

Hickey sõnul on ärevust, depressiooni ja Parkinsoni tõbe küll eraldi palju uuritud, kuid nende omavahelisest seosest teatakse endiselt liiga vähe. Uurimisrühm pöörab erilist tähelepanu lüsosoomidele, raku osadele, mis tegelevad jääkainete lagundamisega. Teadlased kontrollivad hüpoteesi, et stress mõjutab nende organellide tööd, mis omakorda võib soodustada haiguse kujunemist.

Hetkel on projekt alles esmaste laborikatsete etapis. Tulevikus plaanib uurimisrühm kõrvutada laboritulemusi patsientide andmekogudega, et leida täpsed bioloogilised rajad, mis stressi ja Parkinsoni tõbe omavahel seovad. Saadud andmeid hakatakse tutvustama teaduskonverentsidel ja kliinilistes keskkondades, et kiirendada uute ravivõimaluste ja varajase diagnoosimise meetodite kasutuselevõttu.