Tartu Ülikooli teadlased tuvastasid rahvusvahelises uuringus 74 ärevusega seotud geenipiirkonda

Tartu Ülikooli genoomika instituudi teadlased osalesid pea 700 000 inimese geeniandmeid hõlmanud uuringus, mis tuvastas 74 ärevussümptomitega seotud geneetilist piirkonda. Töö, mis kasutab Eesti geenivaramu andmeid, aitab paremini mõista vaimse tervise häirete bioloogilist tausta ja seoseid füüsilise tervisega.

Tartu Ülikooli teadlased analüüsisid koos rahvusvahelise teadusrühmaga ligi 700 000 inimese geeniandmeid, eesmärgiga avada ärevushäirete ja ärevussümptomite bioloogilist olemust. Ajakirjas Nature Human Behaviour avaldatud uuring tõi päevavalgele 74 genoomipiirkonda, mis on seotud ärevuse ilmingute ja nende raskusastmega. Uuringus kasutati muu hulgas Eesti geenivaramu andmeid, aidates kaardistada vaimse tervise geneetilisi riskitegureid.

Mahukas genoomiülese seoseuuring

Teadustöö aluseks oli 693 869 Euroopa päritolu inimese DNA-andmete kõrvutamine. Autorid kasutasid genoomiülest seoseuuringut, et tuvastada variante, mis esinevad sagedamini tugevamate ärevussümptomitega inimestel. Leitud 74 piirkonnast 39 olid teaduskirjanduses varem kirjeldamata. Analüüs näitas, et paljud tuvastatud geenid, sealhulgas PCLO ja SORCS3, on seotud närvirakkudevahelise signalisatsiooniga ja ajukoe talitlusega, mis toetab hüpoteesi vaimse tervise häirete sügavast bioloogilisest seosest.

Keskkonna ja geenide koostoime

Uuringu tulemused kinnitavad, et geneetilised variatsioonid selgitavad ärevussümptomite raskusastmes esinevatest erinevustest umbes kuut protsenti. See viitab asjaolule, et ärevuse kujunemine on keerukas koosmõju geneetilise eelsoodumuse, keskkonnategurite ja elukogemuste vahel. Teadlased rõhutavad, et geneetiline risk ei tähenda automaatselt haiguse väljakujunemist. Lisaks tuvastati uuringus geneetilisi seoseid ärevuse ning mitmete teiste tervisemurede vahel, nagu ärritunud soole sündroom, migreen, depressioon ja südame isheemiatõbi.

Eesti teadlaste panus

Eesti teadlastest osalesid uuringus Tartu Ülikooli genoomika instituudi esindajad Kelli Lehto, Kadri Kõiv, Kristi Krebs ja Lili Milani. Uurimistöös kasutati andmeid, mis pärinesid 14 rahvusvahelisest kohordist ja 14 rahvusvahelisest kohordist ning Eesti geenivaramust. Eestist pärinevad andmed põhinesid osaliselt viis aastat tagasi läbi viidud vaimse tervise ja heaolu küsitlustel. Geenidoonorid saavad tänavu kevadel alanud jätkuuuringus aidata veelgi täpsemalt kaardistada vaimse tervise ja heaolu muutusi ajas.