Tartu Ülikooli teadlased loobusid avastusest korruptsioonivastaste murede pärast

Tartu Ülikool abandoneeris magnetvälja mõõtva droonimagnetomeetri arendamisprojekti, kuigi prototüüp oli juba valmis. Teadlased kardavad korruptsioonivastaseid seadusi ja nende rakendamist, mis teeb neile piklikuks ja investeeringuid hullumaks.

Tartu Ülikooli teaduskonnal oli potentsiaal teha revolutsioonilise avastuse abil praktiline rakendus. Grupp teadlasi kavandas magnetvälja mõõtva seadme, mille füüsikalised omadused võimaldaks avastada maavarade leiukohti, leida nii salajasi miine kui ka maapinna all peituvaid ajaloolis-olulisi rajatisi.

Teadlased viisid oma plaani kaugele ellu, nad koostasid täismahus prototüübi ja isegi registreerisid seadmele nimetuse: droonimagnetomeeter. Tehnilised takistused polnud takistuseks, vaid pigem bürokraatlikud ja seaduslikud küsimused, mis seisid innovatsiooni tee ees.

Otsustavaks faktoriks sai korruptsioonivastane seadusandlus, mis teadlaste arvates teeb projekti jätkamise liiga keeruliseks ja majanduslikult ebaatraktiivseks. Lisapaberite hulk, kontrollid ja nõuded, mida seadus nõuab, süüdistasid projekti edvistamise protsessis ja sundisid teadlasi reconsidereerima, kas investeeringud on päriselt õigustatud.

Olukord näitab laiemast probleemist, kuidas korruptsioonivastane regulatsioon, mis peaks kaitsma avalikke huvisid, võib paradoksaalselt takistada teaduslikust innovatsioonist ja arendustest. Tartu Ülikool jäi seisma sellise seadme ees, mille potentsiaal oleks võinud olla suur, kuid mille praktikaline rakendamine osutus liiga koormavaks.