Tartu Ülikooli teadlased: Eesti haridus vajab uut visiooni ja väärtuspõhisust

Tartu Ülikooli uurimisrühm teeb ettepaneku reformida Eesti hariduse sihte, pannes rõhu väärtuste kujundamisele ja õpilaste tegevusvõimekuse ehk agentsuse arendamisele. Algatus on osa laiemast haridus- ja teadusministeeriumi toetatud projektist, mis otsib vastuseid tänapäeva kiiresti muutuva maailma väljakutsetele.

Tartu Ülikooli teadlased Margus Pedaste, Äli Leijen ja Rain Mikser on esitanud ettepaneku Eesti hariduse tuleviku ümberkujundamiseks. Autorite sõnul on viimaste aastate geopoliitiline ebastabiilsus, tehnoloogia kiire areng ja pandeemia muutnud senised haridusmudelid ebapiisavaks. Uue visiooni kohaselt peab haridussüsteem liikuma mudeli suunas, kus esikohal on väärtuste kujundamine ning üldpädevuste arendamine, mis toetaksid nii üksikisiku kui ka ühiskonna toimetulekut tulevikus.

Hariduse uued sihid

Teadlaste hinnangul peab haridus toetama kolme peamist suunda: inimese kui indiviidi arengut, teiste inimeste ja ühiskonna heaolu ning keskkonna hoidmist. Algatuse keskmes on mõiste „agentsus“ ehk tegevusvõimekus, mis tähendab suutlikkust seada sihte, langetada teadlikke otsuseid ja võtta vastutust oma tegude eest. See eeldab lisaks teadmistele ka oskust mõtestada ümbritsevat keskkonda ning arvestada ühiskondlikke tavasid.

„Eesti hariduse tulevikusihiks peab olema esmalt väärtuste ja seejärel üldpädevuste kujundamine,“ märgivad autorid oma seisukohas. Nad rõhutavad, et väärtused nagu hoolivus, demokraatia, elukestev õppimine ja kestlikkus on suunanäitajaks eesmärkide seadmisel. Nende väärtuste toel arendatavad baaspädevused, keel, suhtlus ja kriitiline mõtlemine, loovad vundamendi, mis võimaldab noortel edukalt navigeerida pidevalt muutuvas maailmas.

Uurimistööl põhinev kontseptsioon

Ettepanekud on valminud kaheaastase töö tulemusena, mille käigus konsulteeriti õpilaste, õpetajate, haridusjuhtide ja poliitikakujundajatega. Töö on läbi viidud haridus- ja teadusministeeriumi toetatud Euroopa Sotsiaalfondi projekti raames, mille eesmärk on arendada teaduspõhist õppekavade ja õppevara süsteemi.

Uuringu kohaselt peab õppekava olema suunatud mitte ainult teadmiste omandamisele, vaid ka õpihuvi säilitamisele ja toetamisele. Teadlased leiavad, et haridussüsteem peab võimaldama nii noortele kui ka täiskasvanutele pidevat arengut, tagades seeläbi ühiskonna kui terviku vastupanuvõime ja sidususe tuleviku väljakutsete ees.