Tartu Ülikooli teadlane: keel aitab emotsioone tekitada

Tartu Ülikooli teadlane Elisabeth Kaukonen selgitab, kuidas keel kirjeldab kehalisi reaktsioone ja mõjutab emotsioonide kogemist. Avalikes ja poliitilistes tekstides võib sõnakasutus kujundada ka ühtekuuluvustunnet ning suunata hoiakuid.

Tartu Ülikooli teadlane Elisabeth Kaukonen räägib Keelesäutsus sellest, kuidas keel on seotud emotsioonide kirjeldamise ja esilekutsumisega.

Tunded avalduvad sageli koos kehaliste reaktsioonidega. Viha võib kiirendada pulssi ja muuta näo punaseks, kurbusega võivad kaasneda pisarad või klomp kurgus. Sellist intensiivset kehalist seisundit nimetatakse afektiks, midagi tuntakse enne, kui sellele osatakse mõttes täpne nimetus anda.

Keel võib emotsioone kirjeldada otse, näiteks väljenditega „ta kardab” või „ta imestab”. Samuti kasutatakse kujundlikke viiteid kehalistele reaktsioonidele, nagu „tal on suu ammuli” või „tal on ihukarvad püsti”.

Emotsioonid pole seejuures ainult individuaalsed ega universaalsed. Neid mõjutavad kultuur ja ühiskondlikud normid, mis võivad määrata, millist tunnet peetakse mingis olukorras sobivaks. Näiteks võib laulupidu kujundada kindla ootuse, milline emotsioon selles osalemisega kaasneb.

Tartu Ülikooli käimasolevas teadusprojektis uuritakse ka emotsioonide kasutamist avalikes ja poliitilistes tekstides. Selline keelekasutus võib panna lugeja mõnele teemale kaasa elama või teise suhtes kriitiliseks muutuma.

Näiteks loob sõna „meie” poliitilises tekstis mulje, et lugeja kuulub autoriga samasse rühma. See võib tugevdada ühtekuuluvustunnet ning kasvatada emotsionaalset energiat, eriti sõnumites nagu „meist endist sõltub tulevik” või „nüüd on meie kord”.