Tartu Ülikooli professor: psühhoaktiivsete ainete toime on tihti ettearvamatu

Tartu Ülikooli psühhofüsioloogia professor Jaanus Harro hoiatab, et psühhoaktiivsete ainete mõju inimese ajule on raskesti prognoositav ning nende kasutamine väljaspool meditsiinilist kontrolli kätkeb endas märkimisväärseid riske.

Psühhoaktiivsete ainete mõju inimese käitumisele ja vaimsele seisundile on keeruline ja sageli ettearvamatu protsess. Kuigi teaduses arutletakse üha enam teatud ainete, nagu näiteks MDMA, terapeutilise potentsiaali üle psühhiaatriliste häirete ravis, rõhutab Jaanus Harro, et aine toime sõltub suuresti indiviidi hetkeseisundist ning kontekstist.

Aju potentsiaali avamine

Tartu Ülikooli psühhofüsioloogia professor selgitas, et keemilised ühendid ei loo ajus uusi võimekusi, vaid toovad esile seal juba olemasoleva potentsiaali. See tähendab, et aine tarvitamisel vallanduv reaktsioon võib olla kasutaja enda jaoks ootamatu ja kohati ehmatav.

Harro tõi näiteks MDMA, mis erineb klassikalistest amfetamiinidest. Kui viimased on peamiselt stimuleerivad ja võivad suurendada agressiivsust, siis MDMA puhul on täheldatud teistsugust, prosotsiaalset efekti. Siiski ei tähenda selle professori sõnul, et tegemist oleks ohutu ainega.

Meditsiiniline järelevalve on vältimatu

Kõikvõimalike psühhedeelikumide ja teiste psühhoaktiivsete ainete kasutamine vaimse tervise ravis on Harro hinnangul võimalik vaid range meditsiinilise järelevalve all. Ta rõhutas, et ravimite ja mürkide vaheline piir on sageli hägune ning sõltub doseerimisest ja kontrollitud keskkonnast.

"Kahtlemata on olemas potentsiaal psühhiaatriliste häirete raviks. Igasugune mürk võib ravim olla, kui teda õigesti tarvitada," selgitas Harro. Ta lisas, et selline ravi peab toimuma eriväljaõppega spetsialistide juhtimisel ning olema tihedalt seotud psühhoteraapiaga. Uuringuid selles valdkonnas tehakse eelkõige juhtudel, kus tavapärased ohutumad ravimeetodid ei ole andnud soovitud tulemusi.

Oht usalduse kuritarvitamiseks

Harro hoiatas, et psühhoaktiivsete ainete tarvitamine väljaspool kontrollitud keskkonda on äärmiselt riskantne. Eriti ohtlikuks muudab olukorra asjaolu, et näiteks ecstasy-laadsed ained võivad suurendada inimese usaldust võõraste vastu, mis teeb tarvitaja haavatavaks kuritahtlikele manipulatsioonidele.

Juhul kui inimene peaks sattuma sellise aine mõju alla, soovitab Harro säilitada rahu ning otsida viivitamatult usaldusväärsete lähedaste abi, kes ei ole ise psühhoaktiivse aine mõju all. Ise katsetamine või oma seisundi hindamine on sellises olukorras professori sõnul ekslik strateegia, mistõttu tuleks vajadusel pöörduda professionaalse meditsiiniabi poole.