Tartu ülikooli mudel ennustab Eesti metsatööstuses lähiaastateks okaspuunappust

Tartu ülikooli teadlaste arendatud simulatsioonimudel NextStand prognoosib, et intensiivse raie tõttu ootab Eesti metsandust peatselt okaspuude nappus. Juba viie aasta pärast kukub erametsade raiemaht märgatavalt, sundides tööstust ümber orienteeruma kase kasutamisele.

Tartu ülikooli teadlased on uuendanud oma metsade simulatsioonimudelit, mis viitab Eesti metsatööstuse peatselt saabuvale okaspuupuudusele. Uuringu tulemused näitavad, et viimase 15-20 aasta jooksul toimunud intensiivne raietegevus on jätnud majandusmetsadest paljud puistud 2050. aastaks kõigest 20-50 aasta vanuseks, mis vähendab oluliselt järgnevatel kümnenditel raieteks sobiva metsa mahtu.

Biostatistik Ants Kaasik ja tema töörühm lõid simulatsioonitööriista NextStand, mis analüüsib ligi kahe miljoni Eesti metsaeraldise andmeid. Mudel arvestab lisaks puistute vananemisele ja raieküpsusele ka lageraiete pindalapiiranguid ning erinevate metsaomanike majandamisstrateegiaid. Analüüs, mis kasutas 2015.-2024. aasta raieandmeid ning aerolaserskaneerimist, kinnitas, et aastatel 2022-2025 on lageraie teel raiutud 14 protsenti Eesti männikutest, 21 protsenti kuusikutest ja 18 protsenti kaasikutest.

Muutused metsatööstuses

Prognooside kohaselt ootab erametsade raiemahus ees märgatav langus. Intensiivsete erametsamajandajate ehk peamiselt metsafirmade lageraiepindalad on 2031. aastaks, ehk viie aasta pärast, ligi kaks korda väiksemad kui 2025. aastal. See areng sunnib tööstust varasemast enam eelistama kaske, kuna männi ja kuuse üleraie on olnud võrreldes metsa ühtlase kasutamise põhimõtetega liialt intensiivne.

Riigimetsas on olukord prognooside järgi küll rahuldav, kuid ka seal on raiemahu vähenemine vältimatu. Mudeli arendamisse panustasid lisaks Ants Kaasikule looduskaitsebioloogid Asko Lõhmus, Liis Kuresoo ja Raido Kont, aidates kaardistada ka vanade metsade sidusust, mis on kriitilise tähtsusega elurikkuse säilimiseks.