Tartu Ülikooli Kliinikumis tehti esimene maksasiirdamine käärsoolevähi metastaasidega patsiendile

Juunis 2026 viidi Tartu Ülikooli Kliinikumis läbi Eesti esimene maksasiirdamine patsiendile, kelle sigmakäärsoolevähi metastaasid olid levinud maksa, diagnoos, mida on seni peetud siirdamise vastunäidustuseks. Ettevalmistused kestsid üle poole aasta ning hõlmasid keemiaravi ja täiendavat diagnostilist operatsiooni. Arsti hinnangul võib sellist operatsiooni Eestis aastas vajada kaks kuni neli patsienti.

Tartu Ülikooli Kliinikumis tehti juunis 2026 Eesti esimene maksasiirdamine patsiendile, kelle põhidiagnoos oli sigmakäärsoole pahaloomuline kasvaja metastaasidega maksas. Senise arusaama kohaselt oli just see diagnoos maksasiirdamise vastunäidustus.

Läbimurre, mis võttis aega 20 aastat

Kliinikumi abdominaalkirurgia osakonna juhi Andrei Uksovi sõnul polnud selline ravivõimalus veel kaks aastakümmet tagasi mõeldavgi. «Pikka aega olid kolorektaalvähi maksametastaasid maksasiirdamise vastunäidustuseks. Praegu tehakse sellise diagnoosiga maksasiirdamisi maailmas veel harvadel juhtudel ja üksikutes keskustes, kuna kriteeriumitele vastavate patsientide hulk on piiratud,» selgitas ta.

Kõige kaugemale on selles valdkonnas jõudnud Oslo Ülikooli Haigla. Seal läbi viidud uuringute põhjal ulatub hästi valitud patsientide viieaastane elulemus kuni 83 protsendini; ainult keemiaravi saavatel patsientidel on see näitaja kuni 9%.

Pool aastat ettevalmistusi

Patsiendi raviplaan algas esmase kasvajakolde eemaldamisega ja jätkus kuuekuulise keemiaraviga, mille järel sai hinnata ravitulemust ning sobivust siirdamiseks. Vahetult enne maksasiirdamist tehti täiendav diagnostiline laparotoomia, et välistada kasvaja levik väljaspool maksa.

«Pärast diagnostilist operatsiooni saime liikuda edasi maksasiirdamise juurde,» kirjeldas Uksov.

Meeskonda kuulusid maksasiirdajad, veresoontekirurg, anestesioloogid ja intensiivraviarstid, ettevalmistusfaasis ka mitmed onkoloogid ja gastroenteroloogid.

Patsient paraneb, kriteeriumid täpsustuvad

Operatsioonijärgne periood on kulgenud ootuspäraselt, patsient jätkab ravi tavaosakonnas. Uksovi hinnangul võib sellist operatsiooni Eestis aastas vajada kaks kuni neli patsienti.

Ometi ei sobi kaugeltki kõik kolorektaalvähi maksametastaasidega haiged siirdamiseks. «Ainult vähesed patsiendid sobivad siirdamiseks, kuna peavad vastama kindlatele kriteeriumitele, et siirdamine õnnestuks ja kaugtulemused oleksid head. Oleme koos onkoloogide ja gastroenteroloogidega Eesti kriteeriume välja töötamas ning seni juhindume Norra ja Hollandi kogemusest,» ütles Uksov.

Tartu Ülikooli Kliinikum on Eesti ainus siirdamiskeskus ja kuulub Scandiatransplanti, organisatsiooni, mis ühendab Eesti, Islandi, Norra, Rootsi, Soome ja Taani elundisiirdamiskeskusi. Maksasiirdamisi on kliinikumis tehtud alates 1999. aastast.