Tartu Ülikooli Kliinikumis aitas tehisintellekt tuvastada märkamata jäänud vähijuhtumeid

Tartu Ülikooli Kliinikumis läbi viidud kuuekuulise testimisperioodi käigus avastas Eesti ettevõtte Better Medicine loodud tehisintellekti tööriist BMVision Kidney neljal patsiendil vähikolded, mis olid radioloogidele kahe silma vahele jäänud. Uuringu tulemused näitavad ka varajase avastamise märkimisväärset rahalist säästu.

Tartu Ülikooli Kliinikumis viidi läbi kuuekuuline testimisperiood, mille käigus kontrolliti Eesti ettevõtte Better Medicine poolt välja töötatud tehisintellekti tööriista BMVision Kidney tõhusust. Tööriist töötas radioloogide tavapärase töövooga paralleelselt ning aitas avastada neli neeruvähihaigusjuhtumit, mis jäid radioloogidel esialgsel skaneerimisel märkamata.

Testimise käigus analüüsis tehisintellekt 4276 patsiendi kõhupiirkonna kompuutertomograafia uuringut. 171 korral andis süsteem märku võimalikest pahaloomulistest muutustest. Nendest neljal juhul kinnitas tehnoloogia täpsust, juhtides tähelepanu neeru piirkonnas asunud vähikolletele, mida radioloogid ei tuvastanud. Tegemist on maailmas esimese omataolise tööriistaga, millel on olemas kliinilise kasutamise luba neeruvähi tuvastamiseks.

Better Medicine’i tegevjuht Priit Salumaa märkis, et tulemused kinnitavad tehnoloogia vajalikkust vähi varajases staadiumis diagnoosimisel. "Pahaloomulisuse tuvastamine varajases faasis, kus ravivõimalused on lihtsamad ja ellujäämislootused märgatavalt kõrgemad, on väga inspireeriv," ütles Salumaa.

Koostöös Tervisekassaga läbi viidud analüüs tõi välja ka rahalise vahe diagnoosimise kiiruses. Kui varajases staadiumis avastatud neeruvähi ravi kulud patsiendi kohta ulatuvad ligikaudu 7300 euroni, siis hilises staadiumis diagnoositud haigusjuhtumi ravikulud võivad küündida 109 000 euroni. Ettevõte plaanib järgnevalt laiendada tehisintellekti võimekust, et muuta võimalikuks kogu kõhuõõne põhjalik analüüs.