Tartu Ülikooli Kliinikum katsetab põlveoperatsioonide robotit, rahastus on ebaselge

Tartu Ülikooli Kliinikumi kirurgid viisid läbi katseoperatsioonid uudse CORI robotsüsteemiga, et hinnata tehnoloogia efektiivsust põlveliigeste ravis. Praegu puudub süsteemile Tervisekassa rahastus ning ligi miljon eurot maksev tehnoloogia on alles testimisjärgus.

Tartu Ülikooli Kliinikumis viidi läbi esimesed katseoperatsioonid, kus põlveproteesimisel kasutati abivahendina uudset CORI robotsüsteemi. Kliinikumi ortopeediakliiniku arstid testisid nädala vältel tehnoloogiat, mis võimaldab kirurgidel luua operatsiooni ajal liigesest digitaalse 3D-mudeli, ilma et oleks vaja täiendavaid röntgen- või kompuuteruuringuid.

Ortopeediakliiniku juht Kaspar Toots selgitas, et süsteem kasutab kaardistamiseks spetsiaalset markerit, millega arst märgistab patsiendi liigese. Kuigi robot pakub kirurgile täiendavat kindlustunnet, rõhutas Toots, et tegemist on vaid abivahendiga ning lõikuse teostab endiselt inimene. Ortopeed Kaarel Kiiranen, kes osales operatsioonide läbiviimisel, märkis, et tehnoloogia eelis avaldub eelkõige keerulisemate juhtumite puhul, võimaldades kirurgil näha soovitud lõpptulemust ekraanil juba enne luulõigete alustamist.

Rahastus ja majanduslikud kaalutlused

Robotseadme soetusmaksumus küünib ligi miljoni euroni, millele lisanduvad operatsioonipõhised kulud. Tootsi sõnul maksab ühe protseduuri läbiviimine robotiga 800 eurot, ent seda kulu vähendab 300-eurone kokkuhoid muude manuaalsete instrumentide arvelt.

Tervisekassa eriarstiabi teenusejuht Aivar Koppas kinnitas, et ülikooli kliinikum ei ole süsteemi jaoks innovatsioonifondist toetust taotlenud. Tervisekassa peab teenuste rahastamisel hindama kogu tervishoiusüsteemi vajadusi, sh spetsialistide pädevust ja seadmete optimaalset kasutuskoormust. Tervisekassa eelarve puudujääk ulatub tänavu enam kui 105 miljoni euroni, mis muudab uute kallite tehnoloogiate rahastamise keeruliseks.

Kliinikum näeb robotis lisaks raviefektiivsuse tõstmisele potentsiaali ka meditsiiniõppes. Tootsi sõnul annab tehnoloogia arstitudengitele ja residentidele võimaluse jälgida digitaalselt põlveliigese anatoomiat ning proteesi paigaldamist reaalajas.