Tartu Ülikooli eetikud kaardistasid tehisintellekti kasutamise riskid Eesti koolides

Tartu Ülikooli eetikakeskuse eksperdid avaldasid analüüsi, milles tuuakse välja 12 peamist riski seoses tehisintellekti rakendamisega Eesti haridussüsteemis. Uuring rõhutab, et tehnoloogia edukas kasutamine sõltub õpetajate toetamisest ja õppekvaliteedi hoidmisest, mitte vaid tehnilisest võimekusest.

Tartu Ülikooli eetikakeskuse töörühm avaldas septembri keskel põhjaliku analüüsi, mis kaardistab tehisintellekti kasutamisega seotud riske ja väärtusvalikuid Eesti haridussüsteemis. Programmi "TI-hüpe" raames valminud dokument rõhutab, et tehisintellektipõhise õpirakenduse koolidesse toomine ei ole pelk tehnoloogiline uuendus, vaid protsess, mis mõjutab õppimist, õpetajate igapäevatööd ja eesti keele kestlikkust.

Kaksteist riskistsenaariumi

Analüüsi juhtinud Margit Sutrop koos kolleegidega toob raportis välja 12 konkreetset riskistsenaariumi, mis jagunevad pedagoogilisteks, ühiskondlikeks ning taristu ja juhtimisega seotud probleemideks. Ekspertide hinnangul ei piirdu väljakutsed pelkalt küberturvalisuse või tehnilise toimimisega. Suurimad ohud peituvad hoopis kasutusviisides, mis võivad viia õppimise asendumiseni õppimise mulje loomisega.

Andmed näitavad, et 2024. aasta alguse seisuga oli 90 protsenti Eesti gümnaasiumiõpilastest juba tehisaru rakendusi kasutanud, peamiselt koolitööde kiirendamiseks. Samasugune küsitlus 2024. aasta sügisel näitas, et 47 protsenti õpetajatest ei olnud oma töös veel tehisaruvahendeid rakendanud, mis viitab märkimisväärsele vajadusele didaktilise toe ja täiendkoolituse järele.

Õpetaja roll peab säilima

Analüüs keskendub kriitiliselt õpilase ja õpetaja vahelisele suhtele. Eksperdid hoiatavad, et tehisintellekt võib õpilase silmis omandada autoriteedi, mida talle pole teadlikult antud. Kuna tehisintellekt ei tunne õpilast inimesena ega vastuta tema arengu eest, peab õpetaja säilitama pedagoogilise juhtrolli. Rakendused peavad toetama õpetajat, mitte kujunema nähtamatuks paralleelseks pedagoogiks.

Eksperdid tõstatavad küsimuse suurte keelemudelite kasutusest, kus mudelite vastuseid kujundavad arendajate taustsüsteemid. Samuti arutletakse võimalike muutuste üle eesti keele positsioonis digitaalses andmeruumis.

Eesmärgiks sügavam õppimine

Raporti autorid rõhutavad, et tehnoloogia peaks muutma õppimise sügavamaks, mitte vaid kiiremaks. Selle saavutamiseks on vaja ümber kujundada hindamissüsteemid, vältides olukorda, kus õpilane esitab tehisaru loodud teksti ilma sisulise arusaamata. Eetikakeskuse hinnangul peab "TI-hüppe" juhtimine muutuma dünaamiliseks, kus riskianalüüs ei ole ühekordne dokument, vaid pidev juhtimise tööriist, mille alusel kohandatakse programmi vastavalt vajadustele.