Tartu Ülikooli doktoritöö: koolikeskkond mõjutab õpilaste matemaatikaärevust

Tartu Ülikoolis kaitstud doktoritöös selgus, et õpilaste matemaatikaärevust ei põhjusta vaid isiklik suutlikkus, vaid olulist rolli mängib ka kooli atmosfäär. Getriin Aaviste uuris, kuidas individuaalsed oskused ja klassiõhkkond mõjutavad õpilaste toimetulekut matemaatikaga.

Tartu Ülikoolis kaitstud doktoritöös tõi Getriin Aaviste esile, et matemaatikaärevus ei ole pelgalt õpilase isikuomadus, vaid seda kujundab olulisel määral kooli ja klassi õhkkond. Uurimus keskendus teguritele, mis tekitavad õpilastes pinget, hirmu või ärevust seoses matemaatikaga, ning analüüsis nende seost õppetulemustega.

Soolised erinevused tajumises

Uurimistöö paljastas vastuolu poiste ja tüdrukute vahel: kuigi õpilaste tegelikud teadmised ja võimekus matemaatiliste ülesannete lahendamisel olid sarnasel tasemel, erines nende emotsionaalne toimetulek. Tüdrukud väljendasid märgatavalt suuremat ärevust ja hindasid oma stressitaluvust madalamaks. Poisid seevastu tundsid end enesekindlamalt, ehkki nende tegelikud tulemused ei ületanud tüdrukute omi.

Keskkonna mõju õpilasele

Aaviste analüüsis ka koolikeskkonna mõju. Ärevuse tase ja huvi õppimise vastu varieerusid märgatavalt koolide lõikes. Väiksemat hirmu tundsid need õpilased, kes tajusid õpetajate tuge, pidasid õppetööd selgelt mõistetavaks ning tundsid klassis suuremat ühtekuuluvustunnet. Uuringust nähtub, et matemaatikaärevus ei pruugi olla pidevalt nähtav, kuna õpilased võivad ärevuse varjamiseks tundi vältida või tegeleda õppetöö ajal kõrvaliste asjadega.

Toetav õpikeskkond kui lahendus

Matemaatikaärevuse ennetamiseks ei piisa üksnes õpilase õpetamisest stressiga toime tulema. Doktoriõpingute käigus ilmnes, et oluline on luua toetav õpikeskkond, kus õpetaja märkab õpilase emotsionaalset pinget. Matemaatikaõpetuse korraldamisel tuleb arvestada, et isegi edukad õpilased võivad tunda tugevat hirmu, mistõttu vajavad nad koolilt ja kodult tuge oma eneseusku hoidmisel.