Tartu Ülikooli doktoritöö: koolikeskkond ja eneseusk määravad matemaatikaärevuse

Tartu Ülikoolis valminud värske uurimus näitab, et õpilaste hirm matemaatika ees ei sõltu vaid individuaalsetest võimetest, vaid on tihedalt seotud koolikeskkonna ja õpetaja pakutava toega. Teadlased rõhutavad, et toetav õhkkond klassiruumis on õpiedukuse tagamisel sama kriitiline kui õpilase enda oskused.

Tartu Ülikoolis valminud doktoritöös analüüsitud andmed osutavad, et matemaatikaärevus, hirm või pinge matemaatiliste ülesannete lahendamisel, ei ole pelgalt õpilase sisemine probleem, vaid nähtus, mille kujunemist mõjutab oluliselt koolikeskkond. Uurimistöö autor Getriin Aaviste selgitab, et ärevus ei avaldu üksnes eksamite eel, vaid võib tekkida igapäevases klassiruumis ning pärssida õpilase motivatsiooni õppida.

Koolikeskkonna määrav roll

Uuringu tulemused näitavad, et kooliti erineb õpilaste hirmutase märgatavalt. Õpilased kogevad vähem hirmu nendes koolides, kus õpetaja pakub sihipärast tuge, selgitab ainet arusaadavalt ning kus õpilased tunnevad tugevat ühtekuuluvust. Aaviste kirjeldab matemaatikaärevust kui «varjatud lohet», mida ei ole õpilasele otsaette kirjutatud. Ärevust tundev õpilane võib sageli tunde vältida või tegeleda muude asjadega, et ebameeldivat pingetunnet summutada.

Eriti oluliseks teguriks osutus õpilase enesetõhusus ehk usk oma suutlikkusse ülesannetega hakkama saada. Tugevam usk oma võimetesse ja kõrgem stressitaluvus käivad käsikäes madalama aineärevusega. Gümnaasiumi lõpueksami tulemuste analüüsimisel selgus, et õpilase enesetõhususel oli eksamitulemusega tugevamat seost kui veebikursustel veedetud aeg.

Poiste ja tüdrukute erinev enesetunne

Doktoritöö tõi esile ootamatu vastuolu poiste ja tüdrukute vahel. Kuigi mõlema soo esindajad lahendasid ülesandeid võrdsel tasemel, tundsid tüdrukud matemaatikatundides tunduvalt suuremat hirmu ja hindasid oma stressitaluvust madalamaks. Poisid seevastu raporteerisid kõrgemat enesekindlust, kuigi tegelikud teadmised tüdrukutest ei erinenud.

Uurimus põhineb viiel erineval uuringul, sealhulgas Eesti õpilaste PISA 2022 andmete analüüsil. Aaviste kaitseb oma doktoritööd «Matemaatikaärevus kui takistus matemaatika õppimisel» 16. oktoobril 2026. aastal. Järeldusena rõhutab autor, et matemaatika õpetamisel ei saa piirduda vaid tehniliste oskuste arendamisega, vaid tähelepanu tuleb pöörata ka toetava õpikeskkonna loomisele ja õpilase eneseusu tugevdamisele juba koolitee algusaastatest peale.