Tartu Ülikooli ajuteadlane Madis Vasser: kuidas leida kindlust kaoses?

Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudi teadur Madis Vasser räägib, kuidas hoida vaimset selgust, kui maailm tundub ettearvamatu. Intervjuus käsitleb ta põlvkondlikke kõhklusi laste saamisel ja tehnoloogia rolli igapäevaelus.

Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudi teadur ja ajuteadlane Madis Vasser on veendunud, et paljud inimesed pole veel päriselt mõistnud, kui põhjalikult on maailm muutunud. Vasser nimetab seda "eksistentsiaalseks laksiks" — äratustundeks, mis saabub hiljem kui varem.

Mis aga täpsemalt muutub? Küsimus ei ole üksnes sõdades või kliimamuutuses, vaid kogu elu korraldusliku loogika muutumises. Inimesed, kes on üles kasvanud stabiilsuse tingimustes, ei suuda instinktiivselt kohaneda maailmaga, kus kriisid järgnevad üksteisele pidevalt. Vasser märgib, et infomüra on üks suurimaid takistusi, mis peletab eemale nii selgest mõtlemisest kui ka tegelikust tegutsemisest.

Laste saamine kaoses

Üheks olulisemaks teemaks kujuneb põlvkondlik kõhklus. Järjest rohkem noori inimesi kahtleb, kas on mõistlik lapsi saada maailmas, kus tulevik tundub nii ebakindel. Vasser leiab, et see kahtlus on inimlikult mõistetav, kuid selle taga on sageli kognitiivne moonutus — kipume kriise üle hindama ja tuleviku võimalusi eirama.

Teadlase sõnul on elujaatuslik hoiak just praegu kriitilise tähtsusega. Organiseeritud tegutsemine parema tuleviku nimel ei eelda optimismi — see eeldab selgust, mida soovitakse kaitsta ja mis väärtuste nimel muutuste poole püüelda. Pelgalt negatiivsusele ja hirmule keskendumine blokeerib inimese võime reaalselt tegutseda.

Tehnoloogia rolli ümbermõtestamine

Keskne koht intervjuus on ka tehnoloogia tähendus igapäevaelus. Vasser rõhutab, et tehisintellekt ja digitaalsed tööriistad pakuvad nii ohte kui ka võimalusi — sõltuvalt sellest, kas neid kasutatakse teadlikult või mitte. Vaimne hügieen, sealhulgas oskus filtreerida infovoogu, on teadlase hinnangul sama tähtis kui kehaline tervis. Küsimus ei ole ainult selles, mida me loeme, vaid ka selles, kuidas me loetut mõtestame ja sellele reageerime.