Tartu Ülikool: ajaloolise Toomkiriku konserveerimine on liiga kulukas

Tartu Ülikoolile kuuluva Toomkiriku müüride säilitamine nõuab miljoneid eurosid, mida ülikool üksi kanda ei suuda. Hoone lagunemise peatamiseks ja tulevikuplaani leidmiseks on vaja riigi ning linna tuge.

Tartu Ülikoolile kuuluva ajaloolise Toomkiriku müüride konserveerimine on hetkel ülikoolile üle jõu käiv ettevõtmine. Ehkki varemete seisukord vajab sekkumist, nõuaks isegi esmane kaitsetöö miljonitesse ulatuvaid investeeringuid, mida ülikooli eelarve ei kata.

Unistus taastamisest

Üks konkreetsemaid ettepanekuid pärineb Itaalia arhitektilt Monica Marchettilt, kes nägi ette varemete täiendamist klaasist ja terasest konstruktsioonidega, et taastada kunagiste võlvide kuju. Idee on jõudnud ka Tartu linnavalitsuseni, kuid rahastuse puudumisel on projekt jäänud paberile.

Restaureerimise eestvedaja Indrek Alberg on veendunud, et kordategemisel muutuks kirik linna üheks peamiseks turismimagnetiks. «Paljudes Euroopa linnades tehakse täpselt nii: tullakse tagasi juurte juurde, taastatakse poolpurustatud ajaloolised objektid või alustatakse vähemalt etapiviisilist tööd,» sõnas ta.

Ohutus ja tulevik

Tartu Ülikooli kinnisvaraosakonna juhataja Heiki Pagel möönab, et praegusel kujul on hoone päästmine pigem unistus. Ta märgib, et äärmuslike ilmastikuolude korral, nagu tugevad tormid või vihmasajud, ei saa välistada kivide pudenemist müüridest, mistõttu vajab objekt vältimatut tähelepanu.

«See on ääretult kallis töö. Isegi kui räägime elementaarsest konserveerimisest, on see miljonite eurode küsimus,» selgitas Pagel. Ülikool valmistub 2032. aastal tähistama oma 390. aastapäeva ning Toomkiriku tulevik on praegu üks arutlusteemadest. Edasine sõltub sellest, kas riik, Tartu linn ja ülikool suudavad leida ühise rahastusmudeli.