Tartu teadlaste uuring: lapse kodulähedane elurikas loodus vähendab allergiariski

Tartu Ülikooli ja Maaülikooli teadlaste värske uuring tuvastas, et elurikka mullamikroobidega linnakeskkonna lähedus aitab lapsi allergiate eest kaitsta. Analüüs näitas, et jõukamates, kuid steriilsemates elurajoonides esines allergiat sagedamini kui elurikkamates piirkondades.

Tartu Ülikooli ja Maaülikooli uurijad analüüsisid hiljuti avaldatud töös, kuidas linnakeskkonna mikrobioom mõjutab laste tervist. Uuringust selgub, et kui lapse kodu ümbruses leiduvad mitmekesise mullabakterite kooslusega rohealad, väheneb tõenäosus allergiate tekkeks märgatavalt.

Koroonapandeemiast sündinud andmestik

Uurijad alustasid projekti koroonapandeemia ajal, mil rahvusvaheline välitöö polnud võimalik. Teadlased kogusid Tartust kokku 743 mullaproovi, muutes linna üheks maailma kõige põhjalikumalt kaardistatud mikrobioomiga piirkonnaks. Kogutud andmeid kõrvutati 148 Tartu lapse terviseinfoga.

Bakterite mitmekesisuse roll

Uuringu keskmes on gammaproteobakterid, rühm, mis ulatub merepõhjast inimese soolestikuni. Tartu Ülikooli botaanika professor Meelis Pärtel märgib, et immuunsüsteem vajab pidevat kokkupuudet mikroobidega, et eristada kahjulikke patogeene ohututest organismidest.

«Uuringu kõige põnevam avastus oli see, et leidsime ühe konkreetse keskkonnabakterite rühma, mille mitmekesisus seostus laste allergiariskiga: mida suurem on mitmekesisus, seda väiksem on risk haigestuda allergiatesse,» selgitas Pärtel. Statistika näitas selget seost vahemaaga: kui elurikas roheala asus kodust kaugemal kui üks kilomeeter, kasvasid allergiaohud.

Linnaplaneerimise paradoksid

Uurijad analüüsisid ka sotsiaalmajanduslikke tegureid, jagades linnapiirkondi kinnisvara väärtuse järgi. Tulemused erinesid ootustest: jõukamates rajoonides, kus liigutakse rohkem autoga ja pööratakse hügieenile suurt tähelepanu, esines allergiaid sagedamini. Pärteli hinnangul on see seotud elustiiliga, kus liigne puhtus takistab vajalikku kokkupuudet loodusega.

«Mida kallimas piirkonnas elati, seda suurem oli risk allergiateks,» sõnas Pärtel. Ta rõhutab, et linnaplaneerimisel tuleks vältida mänguväljakute rajamist ainult tehismaterjalidest, eelistades hoopis looduslikku mulda ja taimestikku. Positiivse uudisena selgus, et Tartu lasteaiad on mullaelustiku poolest üllatavalt rikkad, pakkudes lastele tugevat immuunsüsteemi toetavat keskkonda.

Uuringu tulemused avaldati ajakirjas Urban Forestry & Urban Greening. Teadlased kavandavad järgmise etapina uurida, kas ja kuidas oleks võimalik linnaruumi mikrobioomi teadlikult rikastada.