Tartu teadlased uurisid linnaniitude ja puukide vahelist seost

Tartu ülikooli uuring lükkab ümber levinud väite, nagu oleks kõrge rohi puukide leviku peamine põhjus. Samal ajal heidavad teadlased valgust Eesti ajaloolisele toidulauale, tõstes esile kala kui meie kõige varasema toiduallika.

Viimastel aastatel on Tartu linnas ja mujalgi hakatud niitma vähem rohealasid, et toetada linnade elurikkust. See on tekitanud avalikkuses küsimusi, kas kõrgem rohi tähendab ka suuremat puugiohtu. Tartu ülikooli teadlased viisid läbi uurimuse, mille eesmärk oli selgitada, kas niitmata rohealadel on tõepoolest rohkem puuke.

Eksperimendi tulemused näitavad, et lihtsat lineaarset seost rohu kõrguse ja puukide arvukuse vahel ei eksisteeri. See tähendab, et linnaniitude rajamine ei pruugi otseselt kaasa tuua puukide märgatavat levikut.

Kalapõhine toidulaud ja ajalugu

Samal ajal kui loodusteadlased otsivad vastuseid tänapäeva linnaruumi küsimustele, tegeleb Tartu ülikooli arheokeemia professor Ester Oras Eesti toidu ajalooliste juurte väljaselgitamisega. Tema uuringute kohaselt on kalapüük olnud Eesti aladel kõige püsivam toiduhankimise viis läbi ajastute.

Oras rõhutab, et kalapõhine toidulaud on jätnud jälje ka toonaste inimeste füüsilisele tervisele, olles seotud parema üldise tervisliku seisundi ja väiksema hambaarstide vajadusega võrreldes hilisema ajaga. «Kui inimese toit on olnud tugevalt kalapõhine, siis seda on tema luustikult ka näha: meie kütt-kalurid on olnud paremas füüsilises vormis, neil ei ole olnud nii palju hambahädasid,» märkis Oras.

Samuti lükkab professor ümber levinud arusaama, et must leib on meie kõige vanem traditsiooniline toit. Arheokeemilised andmed viitavad sellele, et rukis jõudis meie toidulauale alles hiljuti, samas kui oder ja nisu olid kohalikus toidus olemas juba tuhat aastat varem.