Tartu teadlased töötasid välja meetodi aneemia põhjuste eristamiseks

Tartu Ülikooli ja kahe suure haigla ühisuuring võimaldab eristada rauavaegusaneemiat kroonilisest põletikust tingitud kehvveresusest. Uudne lähenemine aitas määrata diagnoosi ka patsientidele, kelle puhul senised analüüsid tulemust ei andnud.

Tartu Ülikooli, Tartu Ülikooli Kliinikumi ja Põhja-Eesti Regionaalhaigla teadlased on välja töötanud täppismeetodi, mis aitab laboratoorses diagnostikas paremini eristada kahte peamist aneemia tüüpi. Senise kliinilise praktika kohaselt on arstidel keeruline vahet teha, kas patsiendi kehvveresuse põhjustab rauapuudus või krooniline põletik, kuna tavapärased vereanalüüsid annavad sageli sarnaseid tulemusi.

Uurimisrühm analüüsis massispektromeetria abil 97 inimese vereproove, kellest 70 olid diagnoositud aneemiaga ja 27 olid kontrollrühma kuuluvad terved inimesed. Teadlased uurisid üle 600 erineva ainevahetussaaduse taseme. Andmete töötlemine arvutimudeliga võimaldas tuvastada haiguse tekkepõhjuse 88-protsendilise täpsusega.

Biokeemilised markerid ja tulemused

Analüüs paljastas, et rauapuuduse ja põletiku korral reageerib keha erinevalt. Kehvveresuse puhul täheldati mitmekordselt küllastumata rasvhapete vähenemist ning muutusi oomega-3 rasvhapete, täpsemalt DHA ja EPA vahelises suhtes. Põletikust tingitud aneemia korral muutusid aga aminohapete ning põletikumolekulide tasemed. Teadlaste sõnul avaldub see näiteks künureniini ja trüptofaani omavahelises tasakaalus, mis liigub põletiku puhul vastupidises suunas võrreldes rauavaegusega.

Uue meetodi abil õnnestus täpsustada diagnoosi 18 patsiendil, kelle aneemia põhjus jäi varasemate testidega ebaselgeks. Enamiku puhul tuvastas mudel rauapuuduse. Uuringu tulemused on avaldatud teadusajakirjas Metabolites. Autorid nentisid, et tegu on esialgse uuringuga, mille edasiarendust piirab praegune väike osalejate arv.