Tartu tähistas Eesti taasiseseisvumise aastapäeva kõnede ja vabaduse simmaniga

Tartu märkis Eesti taasiseseisvumise aastapäeva pidulike sõnavõttudega raekoja platsil ning vabaduse simmaniga, rõhutades vabaduse hoidmise ja eestikeelse kultuuri tähendust.

Eesti taasiseseisvumise aastapäeva tähistamine tõi Tartu südalinna inimesi, kes tähistasid riigi vabadust kõnede, muusika ja ühise koosviibimisega.

Sündmuse fookuses oli vabaduse jätkusuutlikkus ja julgeolek kui riigi säilimise vundament. Linna esindaja toonitas oma pöördumises, et Eesti turvalisus ja iseseisvus on väärtused, mille hoidmine nõuab pidevat tähelepanu. «Me ei tohi lubada, et iseseisva Eesti põhivärvideks saaksid veel kunagi pimedus ja lootusetus. Meie värvideks jäävad sinine ja must ja valge. Need on meie vabaduse värvid,» sõnas kõneleja.

Noorte vaade vabadusele

Noorema põlvkonna esindajad tõid esile, et vabadus ja võimalus tegutseda eestikeelses keskkonnas ei ole midagi iseenesestmõistetavat. Tartu noortevolikogu esimees Lisett Hansen viitas oma kõnes muusik Nublu sõnadele, rõhutades, et eestikeelne haridus, kultuur ja eneseväljendusõigus on privilegeeritud seisund, mille säilimine sõltub järgmistest põlvkondadest.

«Meie põlvkonnal on ehk vahel lihtne unustada, kui erakordne see kõik tegelikult on. Meie oleme sündinud vabadusse. Me ei mäleta aega, mil Eesti ei saanud ise oma saatuse üle otsustada,» nentis Hansen.

Eesti naisüliõpilaste seltsi liige Anabel Selgis lisas, et vabadus tähendab ka vastutust tuleviku ees. Tema sõnul ei piirdu vabadus vaid minevikus saavutatu tähistamisega, vaid hõlmab ka igapäevast panustamist keele, kultuuri ja looduse hoidmisse ning ühiskondlikku sidususse.

Pidupäev jätkus keskpäeval Koidula ja Jannseni mälestusväljakul, kus toimus vabaduse simman. Rahvamuusikud Henrik Hinrikus ja Tanel Sakrits pakkusid tund aega kestnud tantsumuusikat, samal ajal kui raekoja kellamäng täitis linnaruumi pidupäevale kohaste meloodiatega.