Tartu suurim kurgikasvataja Grüne Fee jäi taastuvenergiatasu soodustusest ilma

Eesti suurim köögivilja- ja roheliste kasvataja Grüne Fee ei saanud Euroopa Komisjonilt erandit taastuvenergiatasu soodusmäärast, mis tähendab ettevõttele kuni 150 000 euro suurust saamata jäänud tulu aastas. Selle tulemusel kaalub Tartu maakonna ettevõte mitmest vähem kasumlikust tootest, nagu salatid ja ürdid, kasvatamisest loobumist.

Eesti suurim kasvuhoonetoodangu kasvataja Grüne Fee Tartu maakonnast ei pääse riigi taastuvenergiatasu soodustusskeemi juurde pärast seda, kui Euroopa Komisjon otsustas, et aiandussektor ei saa selles programmis erandit saada.

Mis soodustusest täpselt juttu on?

Mais jõustunud kava kohaselt saavad suured tööstusettevõtted taotleda kuni 85-protsendilist soodusmäära taastuvenergiatasu pealt. Grüne Fee, kes kasvatab kasvuhoonetes kurke, lehtsalatit ja mitmesuguseid ürte ning on seetõttu suurmahtlik elektritarbija, ei vasta aga Euroopa Komisjoni otsuse kohaselt kehtestatud kriteeriumidele.

«Aiandus osutus kahjuks just selleks erandiks, mis ei saa taastuvenergiatasu soodusmäära kasutada. Ettevõtte jaoks tähendab see hüpoteetiliselt saamata jäänud tulu ligikaudu 150 000 eurot,» ütles ettevõtte tegevjuht Kristo Eisenberg.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tööstussektori juht Kaspar Peek kinnitas, et ministeerium selgitas Euroopa Komisjonile Eesti eripärasid, sealhulgas kasvuhoonete kütmise kõrgeid energiakulusid. Komisjon jõudis siiski järeldusele, et aiandusele ei ole võimalik erandit teha ei Eestis ega üheski teises liikmesriigis.

Lisakulud ajavad arved paisuma

Eisenberg rõhutas, et toetus oleks olnud hädavajalik, arvestades et käesoleva aasta algusest lisandus elektriarvele kaks uut komponenti: varustuskindlusmaks ja tasakaalustamisvõimsuse tasu.

«Kui tavatarbija jaoks tähendab see paar eurot kuus lisaks, siis meie jaoks 150 000 kuni 250 000 eurot lisakulusid aastas. Seetõttu oleks taastuvenergiatasu soodusmäär saanud olla tasakaalustav meede,» selgitas Eisenberg.

Keerulises olukorras on Grüne Fee sunnitud otsima võimalusi tootmise efektiivsemaks muutmiseks. Kuna ettevõtte põhitegevus on kurgi kasvatamine, puudutavad muudatused Eisenbergi sõnul eelkõige salatite ja ürtide kategooriat.

«Praegu on selliseid tooteid umbes 20. Analüüsime kindlasti tootesortimenti ja kaalume mõnest vähem olulisest tootest loobumist. Pole mõtet kasvatada toodangut, mis ettevõttele kasumit ei too, loomulikult vaatame üle ka seda, kas kasvatamine on mõistlik suvel või aastaringselt,» märkis Eisenberg.

Aiandussektor vajab poliitilist tahet

Eesti Aiandusliidu tegevjuht Raimond Strastin rõhutas, et kasvuhoonesektori olukord on kriitiline ning riiklik tugi oleks hädavajalik. Tema sõnul tagaks toetus sektori konkurentsivõime ja jätkusuutlikkuse, mis on eriti oluline Eesti aiandussektori madala omavarustusastme taustal.

«Köögiviljade puhul on see täna umbes 35-40 protsenti, marjade ja puuviljade puhul alla 10 protsendi, me ei toida oma rahvast enam põhiliste köögiviljadega. Ootaksin kindlasti pikaajalise programmi käivitamist, mis pööraks aianduse omavarustusastme lõpuks kasvule. Siin on vaja otsustavamaid samme ja poliitilist tahet,» ütles Strastin.