Tartu rohepööre: 28 miljonit elektribussidele ja miljonitesse ulatuvad energiainvesteeringud

Tartu linn on võtnud suuna kliimapositiivsusele aastaks 2030, käivitades ulatuslikud investeeringud ühistranspordi ja energeetika uuendamiseks. Plaanid hõlmavad 45 uue elektribussi soetamist ning uue biomassil töötava koostootmisjaama rajamist.

Tartu on asunud ambitsioonikalt ellu viima kliimapositiivse linna visiooni, seades eesmärgiks siduda 2030. aastaks rohkem süsinikku, kui linn atmosfääri paiskab. Need arendused ei piirdu vaid üksikute projektidega, vaid hõlmavad terviklikku ümberkorraldust linna taristus ja majandussektorites.

Ühistransport läbib põhjaliku uuenduskuuri

Tartu Linnatranspordi AS on alustanud mahukat protsessi, mille käigus vahetatakse järgneva kahe aasta jooksul välja senised diiselbussid. 28 miljoni euro suurune investeering, millest märkimisväärne osa pärineb Euroopa Liidu struktuurifondidest, toob liinidele 45 uut elektribussi. Lisaks sõidukite uuendamisele on kavas optimeerida liinivõrku, et parandada ühendusi Annelinna ja kiiresti kasvava Raadi piirkonnaga, vähendades nõnda autokasutust.

Samal ajal on päevakorda tõusnud Tartu soojusmajanduse ümberkorraldamine, mis sõltub siiani liialt maagaasist. Fortum Tartu AS on esitanud linnavalitsusele ettepaneku rajada Ropka tööstusalale 42 miljonit eurot maksev biomassil töötav koostootmisjaam, mis vähendaks linna sõltuvust fossiilkütustest. Plaan on kohanud aga vastuseisu, Ropka elanikud on avaldanud muret võimaliku mõju pärast õhukvaliteedile, sundides linnavalitsust korraldama täiendavaid avalikke arutelusid.

Erasektori ja naaberomavalitsuste roll

Kuigi linna avaliku sektori projektid on suuremastaabilised, on erasektori kaasatus siiani olnud tagasihoidlik. Ettevõtluskeskkonna Arenduskeskuse korraldatud teavitustööst hoolimata püsib ettevõtjate huvi madalana, viidates keerukale bürokraatiale ja toetuste keerulisele kättesaadavusele. Paljud väikeettevõtjad eelistavad jätkata seniste meetoditega, selle asemel et investeerida aega taotlusprotsessidesse.

Tartu tegevusest on saanud teejuhis ka teistele Lõuna-Eesti omavalitsustele. Nii on Võru linnavalitsus ilmutanud huvi sarnaste projektide vastu, samas kui Valga plaanib rajada päikesepargi endisele prügilamaale. Need algatused kinnitavad, et rohepööre on muutumas regionaalselt oluliseks suunaks, kus praktiliste lahenduste leidmine on saanud kohalike omavalitsuste prioriteediks.