Tartu muuseumiühendused hoiatavad Eesti Rahva Muuseumi nõukogu politiseerimise eest

Muuseumivaldkonna organisatsioonid vaidlustavad kultuuriministeeriumi plaani muuta Eesti Rahva Muuseum avalik-õiguslikuks asutuseks, kartes liigset poliitilist survet nõukogu moodustamisel. Sektor nõuab suuremat autonoomiat ja pikemaajalist rahastust, kuna uus õiguslik staatus toob kaasa täiendavaid kohustusi.

Eesti Rahva Muuseumi (ERM) ümberehitamine avalik-õiguslikuks institutsiooniks on tekitanud muuseumivaldkonnas vastuseisu, kuna kavandatav nõukogu moodustamise kord annab kultuuriministeeriumile kontrolli enamuse liikmete määramise üle. Kolm valdkondlikku organisatsiooni, Eesti Muuseumiühing, Eesti Muuseumide Liit ja ICOM Eesti, hoiatavad, et praegune eelnõu võib viia muuseumi otsustusprotsesside politiseerumiseni.

Eesti Muuseumiühingu juht Anu Viltrop märgib, et muuseum peab oma ülesannete täitmiseks olema sisuliselt vaba ja autonoomne. Tema hinnangul ei taga ministeeriumi plaanitud mudel, kus täitevvõim määrab liikmed ilma avaliku protsessita, vajalikku sõltumatust.

«Tahaks nõukogus näha laiapindsust ja läbipaistvust. Kui täitevvõim saab ise omal käel määrata enamuse, ei anna see tegelikult kuigi palju usku, et sellise väärika asutuse juhtimine saaks olla päevapoliitikast puutumatu,» selgitas Viltrop. Ta lisas, et eesmärk on ennetavalt kaitsta muuseumi võimalike illiberaalsete arengute eest, mis on Euroopas viimasel ajal teemaks olnud.

Muuseumide ettepanekud juhtimiseks

Sõltumatuse ja laiapindsuse tagamiseks on muuseumiühingud esitanud kultuuriministeeriumile kaks alternatiivset mudelit. Esimene neist näeb ette seitsmeliikmelise nõukogu, kuhu kuuluksid muuseumivaldkonna esindajad, teaduste akadeemia ja Tartu ülikooli esindaja ning üks nõukogu enda valitud liige. Teine variant on viieliikmeline nõukogu, mis kaasaks samuti teaduste akadeemia ja muuseumivaldkonna esindajad.

Viltropi sõnul tagaksid mõlemad mudelid ministeeriumi järelevalve, kuid hoiaksid ära juhtimise koondumise vaid ühe ministeeriumi kätte. Eelnõu kooskõlastusringi tähtaeg on lähiajal ning järgmisel nädalal koguneb muuseuminõukogu, kus loodetakse ministriga ettepanekuid arutada.

Rahastamise ja vastutuse küsimus

Lisaks juhtimisele valmistab sektorile muret rahastus. Tulevikus peaks ERM võtma enda kanda valdkonnaülese konserveerimise ja teadustöö edendamise, kuid ministeeriumil puudub plaan eraldada selleks lisavahendeid.

«Kui ERM tervikuna vahendeid juurde ei saa, siis tekib küsimus, kuidas plaanitakse laveerida tänaste rohkete ülesannete ja valdkonnaülese vastutuse vahel. Julgustame kaaluma rahastust, mis oleks pikem kui üks aasta, sest muuseumiprotsessid ja teadustöö kestavad sageli kauem,» lisas Viltrop. Praeguse ajakava kohaselt jõustuks seadus tulevikus ning üleminekuprotsess peaks lõpule jõudma 2028. aastal.