Tartu Mänguasjamuuseumi uus näitus toob lavakangelased ja kostüümid publiku ette

Tartu Mänguasjamuuseumi Teatri Kodu avas väljapaneku, mis koondab aastate jooksul laval olnud nukud ja kostüümid. Näitus annab külastajatele võimaluse näha lähedalt nii populaarseid kui ka haruldasi tegelasi ning mõista nukuteatri tehnilist poolt.

Tartu Mänguasjamuuseumi Teatri Kodu keldrikorrusel on avatud väljapanek, mis heidab pilgu muuseumi aastatepikkusele teatriloomingule. 2010. aastal tegevust alustanud Teatri Kodu on toonud publikuni ligi kümme originaallavastust, mille nukud ja kostüümid on nüüd koondatud ühte näitusesaali, et pakkuda vaatamist nii lastele kui ka täiskasvanutele.

Väljapaneku fookuses on tegelaskujud, kes on aastate jooksul lavalaudadel üles astunud. Marge Pärnits, Tartu Mänguasjamuuseumi arendusjuht, rõhutab eriti nende esemete unikaalsust ja ajaloolist väärtust. "Meie kõige esimesed lavaleastujad olid Sipsik ja Anu, nii et neidki on väga tore sellel Sipsiku juubeliaastal näidata. Aga näiteks väikese printsi kostüümid on väga haruldased meie näitusel. Me ei ole kunagi varem näidanud kostüüme näitustel, nii et neid on ka kindlasti hästi põnev nii suurtel kui väikestel vaadata," kirjeldab Pärnits.

Nukud kui teatrikunsti meistriteosed

Lisaks tuntud tegelaskujudele on näitusel oma koha leidnud ka populaarne lavastus "Öö mänguasjamuuseumis", kus ellu äratatud muuseumieksponaadid seiklesid öistes ruumides. Triin Vaaro, Tartu Mänguasjamuuseumi direktor, märgib, et teatri jaoks kohandatud nukud erinevad oluliselt tavalistest vitriinile pandud eksponaatidest. "On näha, kuidas muuseuminukud ja muuseumikarud on tegelikult teatrinukkudeks ja teatrikarudeks muutunud. Originaalnukkudel on tohutult põnevad lood, et kuidas nad üldse mänguasjamuuseumisse jõudsid, kuidas mõned nendest on terve maailma läbi rännanud, kuidas nad tagasi jõudsid. Need nukud on tõeline meistritöö, sest tavaline nukk ju lihtsalt istub meil vitriinis, aga nemad on pandud laval liikuma," sõnas Vaaro.

Näituse üheks eesmärgiks on tutvustada lastele teatritegemise protsessi ja kasvatada huvi nukuteatri vastu. Vaaro meenutab oma lapsepõlve teatrikogemust, mil ta Tallinnas Nukuteatris Buratinot vaadates Karabas-Barabast kartis. "Meie etendused ongi ju loodud väiksematele lastele, et nad saaksid oma esimese teatrikogemuse siin ja on tulevikus võimelised ka natukene karmimaid tükke vaatama, mis on elust enesest," lisas ta.