Tartu Maarjavälja alal testitakse niitmata muru mõju linnaloodusele

Tartu linnaökoloog Merle Karro-Kalberg lükkab ümber müüdi, et kõrge rohi tähendab automaatselt rohkem puuke. Maarjavälja eksperimentaalalal uuritakse meetodeid, kuidas taastada linnas elurikkust ja vähendada «roheliste kõrbetena» tuntud niidetud muruplatside domineerimist.

Tartu linnaökoloog Merle Karro-Kalberg rõhutab, et kõrge rohi linnaruumis ei tähenda automaatselt puukide vohamist. Maarjavälja rohealal, mis asub Physicumi ja Konsumi vahel, katsetatakse praegu erinevaid hooldusviise, et muuta linna haljasalade tasakaalu ja toetada looduslikku mitmekesisust.

Maarjavälja on kujunenud eksperimentaalalaks, kus linna ja Tartu Ülikooli koostööprojekt Rohering otsib lahendusi urbaniseerunud keskkonna elurikkuse taastamiseks. Kunagised aiamaad on muutunud katsepolügooniks, kus proovitakse nii niitmata jätmist kui ka doonoralade loomist. Lisaks on tänavu ala hooldamisel kasutatud lambaid ja lehmi, mis on pälvinud linlaste heakskiidu.

Puugihirm ja tegelikkus

Karro-Kalberg märgib, et vastupidiselt levinud hirmudele puuduvad tõendid, mis seoksid niitmata muru otseselt puukide arvukuse kasvuga. «Teaduslikke tõendeid selle kohta, et pikem rohi või hein tähendaks rohkem puuke, ei ole,» kinnitab ta. Ta lisab, et juhul kui hirm vereimejate ees on suur, tasub piirduda vaid rajaveerse meetrise ribaga, mitte niita kogu ala lagedaks.

Linnaökoloogi sõnul pole eesmärk jätta kogu linn niitmata, vaid leida tervislik tasakaal. Ta nendib, et linnas on vajalikud kohad, kus saab mängida palli või teha piknikku. Probleem on aga praeguses äärmuslikus tasakaalutuses, liiga tihedalt pügatud muru nimetab ta roheliseks kõrbealaks, mis ei paku putukatele ja tolmeldajatele mingit toitu.

Looduslik hooldus on siiski hädavajalik, sest vastasel juhul vallutavad ala võsa ja kuused. Optimaalne hooldusrežiim on niita kord või kaks aastas, jättes heina mõneks ajaks maha, et seemned saaksid mulda kukkuda. Alles seejärel tuleks taimestik eemaldada, et vältida kõdunemiskihi tekkimist, mis takistaks nõrgemate taimeliikide kasvu.