Tartu linnapea Klaas: Siuru ehitust peatada pole võimalik

Tartu linnapea Klaas: Siuru ehitust peatada pole võimalik

Tartu linnapea Urmas Klaas lükkas tagasi endiste rahandusministrite Aivar Sõerdi ja Mart Võrklaeva ettepanekud peatada Siuru kultuurikeskuse ehitus ning vähendada jõukamatele omavalitsustele eraldatavat tulumaksuosa. Klaasi sõnul käivad Tartu südalinnas juba ulatuslikud arheoloogilised kaevamised ning mõlemad lepingupartnerid, Tartu linn ja Eesti Kultuurkapital, täidavad oma kohustusi. Riigi tegevuskulude kärpimise ja bürokraatia vähendamisega Klaas nõustus.

Eesti

Tartu linnapea Urmas Klaas (Reformierakond) teatas kolmapäeval, et Siuru kultuurikeskuse ehituse peatamine pole praegu võimalik, tööd on juba käimas ja lepingud sõlmitud.

Siuru ehitus: leping on leping

Klaasi sõnul rahastatakse Tartu südalinna kultuurikeskust hasartmängumaksu tuludest, mitte laenust. «Siurut ehitatakse reaalselt laekuva hasartmängumaksu tulude pealt ja tööd juba käivad: Tartu linnas on väga ulatuslikud arheoloogilised kaevamised,» ütles Klaas. «Tööd on alanud ning on äärmiselt vastutustundetu võtta kuskil Tallinna kabinetivaikuses üles jutt sellest, et Siuru tuleks edasi lükata, kui keset Tartu linna on suur arheoloogiline kaevamine käimas.»

Tartu linna ja Eesti Kultuurkapitali vahel sõlmitud lepingu kohaselt katab kultuurkapital kaks kolmandikku projekti maksumusest laekuvast hasartmängumaksust, Tartu linn aga ühe kolmandiku. «Mõlemad lepingupartnerid täidavad oma kohustusi ja Siuru tööd on juba alanud,» rõhutas linnapea.

Tulumaksu ümberjaotamine: "ebaprofessionaalne ettepanek"

Sama teravalt suhtus Klaas ideesse vähendada jõukamatele omavalitsustele kantavat tulumaksuosa. «Pean ütlema, et see on taaskord ebaprofessionaalne ettepanek, mis räägib sellest, et inimesed, kes neid ettepanekuid teevad, peaksid rohkem süvenema asjadesse, millest nad räägivad,» märkis ta.

Tartu linn kaotas Klaasi sõnul juba eelmise nn Robin Hoodi reformiga nelja aasta jooksul 17 miljonit eurot oma tuludest. Lisaks näitab hooldereformi rakendamine, kui suured kulutused omavalitsustel tegelikult on. Eesti Linnade ja Valdade Liidu juhatuse aseesimehena lisas Klaas lühidalt: «See lihtsalt ei ole võimalik.»

Tegevuskulude kärpimine: siin nõustub

Küll aga toetas Klaas ettepanekuid piirata riigi tegevuskulusid, vaadata üle varasemate aastate ülekantavad summad ning vähendada bürokraatiat. Näitena tõi ta uute õigusaktide rakendamisega kaasneva ametnike arvu kasvu ning meediast läbi jooksnud ideed reguleerida köögiviljakasvatust või keelata siltide panek teede äärde.

«Me peaksime rohkem rääkima püsikulude ja tegevuskulude kontrolli all hoidmisest, investeeringud ei ole meie probleem,» ütles Klaas. Investeeringud annavad inimestele tööd ja toovad riigieelarvesse maksuraha tagasi, lisas ta.

Küsimusele, miks Mart Võrklaev ja Aivar Sõerd selliste ideedega üldse välja tulid, vastas Klaas otsekoheselt: «Nad otsivad tähelepanu. Ühtepidi on see hea, sellepärast et jah, me peame rääkima, kuidas oma riigi rahandust jätkusuutlikult korraldada, aga seda ei peaks tegema isikliku edevuse hinnaga.»

Endised rahandusministrid Võrklaev ja Sõerd pakkusid välja meetmeid riigieelarve parandamiseks rohkem kui 100 miljoni euro ulatuses, sealhulgas Siuru ehituse edasilükkamine, jõukamatele omavalitsustele mõeldud raha kärpimine, riigipalgaliste puhkuste lühendamine ja arsti visiiditasu tõstmine.

Ava rakenduses →