Tartu linn kavandab lähiaastatel võlakoormuse kasvu 260 miljoni euroni

Tartu linnavalitsus prognoosib järgmise viie aasta jooksul võlakoormuse kasvu, ulatudes 2030. aastaks üle 260 miljoni euro. Investeeringute ja tulude ümberjaotamise tõttu kasvava laenukoormuse vajalikkuse üle vaieldakse volikogus.

Tartu linna võlakohustused kasvavad lähiaastatel märgatavalt, ulatudes 2030. aastaks prognooside kohaselt ligi 265 miljoni euroni. Praeguse seisuga on linna laenukoormus üle 190 miljoni euro, kuid kavandatavad investeeringud ja riiklikud maksureformid sunnivad linna täiendavat kapitali kaasama.

Laenukoormuse kasvu põhjused

Abilinnapea Martin Bek selgitas, et laenuvajadust tingib eelkõige riiklik tulude ümberjaotamise reform, mida tuntakse rahvasuus kui Robin Hoodi reformi. See muudatus on Tartu linna eelarvestrateegia lõikes vähendanud vahendeid 17 miljoni euro võrra.

„Riigi poolt on kompensatsioonimehhanismina ette nähtud võimalus, kui omavalitsus saab hästi hakkama, saab ta kaasata laenuraha,“ märkis Bek. Tema sõnul on järgmiseks aastaks kavandatud laenukohustuste maht umbes 210 miljonit eurot, mis liigub perioodi lõpuks 260 miljoni euro piirimaile. See tähendab nelja aasta jooksul ligikaudu 50-60 miljoni euro suurust täiendavat laenukoormust.

Linnal on plaanis järgneva nelja aasta jooksul investeerida kokku 290 miljonit eurot. Suurim osa sellest läheb kultuuriobjektidesse, sealhulgas ligikaudu 100 miljonit eurot uue kultuurikeskuse rajamiseks. Lisaks investeeritakse 60 miljonit eurot haridusasutustesse, mille hulka kuulub ka 26 miljoni euro suurune Veeriku kooli renoveerimisprojekt.

Opositsiooni kriitika

Linnavolikogu opositsioon on uue eelarvestrateegia suhtes kriitiline. Artjom Suvorov tõi välja murekoha intressimäärade osas, märkides, et aastal 2030 peab linn tasuma intressideks pea 10 miljonit eurot.

„Kümme aastat tagasi oli euribor nullilähedane, nüüd on see pea kolm protsenti. Aastas üks protsent euribori tõusu maksab linnale miljon eurot ja see tuleb Tartu inimeste arvelt,“ nentis Suvorov. Ta tegi ettepaneku vaadata investeeringute kava kriitiliselt üle, et vältida liigset võlakoormust.

Samas tunnistas teine opositsioonipoliitik Elo Kiivet, et kuigi võlakoormus on märkimisväärne, on paljud kavandatud investeeringud vältimatud. Ta rõhutas vajadust jälgida intressikulusid jooksvalt ja vajadusel korrigeerida laenupoliitikat.