Tartu hoiu-laenuühistu võlausaldajad hääletasid likvideerimise poolt

Tartu hoiu-laenuühistu võlausaldajate koosolek otsustas ühistu likvideerida, kuna kohustused hoiustajate ees on kolm korda suuremad kui kättesaadavad varad. Pankrotihaldur Tarmo Petersoni sõnul ulatuvad ühistu kohustused ligi 61 miljoni euroni, kuid varasid on võimalik müüa vaid umbes 17 miljoni euro väärtuses. Suurt muret tekitas fakt, et 39 miljonist eurost väljastatud laenudest läks 36 miljonit vaid nelja-viie inimesega seotud ettevõtetele.

Tartu hoiu-laenuühistu võlausaldajate koosolek otsustas neljapäeval ühistu likvideerida, kuna ühistu kohustused hoiustajate ees ületavad olemasolevaid varasid kolmekordselt. Mitmetunnise koosoleku lõpus hääletas likvideerimise poolt ligi 60% osalejatest ning valiti ka võlausaldajate komitee.

Varad katavad kolmandiku kohustustest

Pankrotihaldur Tarmo Peterson tutvustas koosolekul ühistu tegelikku finantsseisu. Tema hinnangul on võimalik võlausaldajatega arveldamiseks müüa vara väärtuses ligikaudu 17 miljonit eurot, samal ajal ulatuvad ühistu kogukohustused umbes 61 miljoni euroni. See tähendab, et hoiustajad saavad parimal juhul tagasi vähem kui kolmandiku oma rahast.

Koosolek algas ligi tund aega hilinemisega protseduuriliste küsimuste tõttu. Kohale tuli umbes 300 inimest, kuid hääleõigus oli vaid 206-l neist, ülejäänud ei esitanud pankrotimenetluse raames ettenähtud tähtajaks oma nõudeavaldust. «Me oleme kõik võlausaldajad. Ja kui inimene pole mingil põhjusel jõudnud kõike õigeks ajaks vormistada, põhjusi võib olla palju, siis ta ei saa koosolekul osaleda ega hääletada. See on lihtsalt uskumatu,» ütles hoiustaja Ülo Kirst.

Laenud koondusid kitsa ringi kätte

Üks suurimaid üllatusi oli ilmsiks tulnud laenutaotluste struktuur. Ühistu oli väljastanud laene kokku 39 miljoni euro ulatuses, millest 36 miljonit, ehk ligi 92%, läks ettevõtetele, mis olid seotud vaid nelja-viie inimesega.

«Kahjuks on pilt selline, et märkimisväärne osa nendest nõuetest on seotud väga kitsa ringiga isikuid, kes said ühistu vahenditest laenu väga soodsatel ja, võib öelda, arusaamatutel tingimustel,» ütles pankrotihaldur Peterson. Ta lisas, et suure osa raha tagasisaamine on äärmiselt keeruline, kuna osa laenusaajatest ei tegele reaalse majandustegevusega.

Hoiustajad: usalduse kuritarvitamine

Hoiustajate jaoks oli see uudis valus üllatus. «Ma ei uskunud, et Andro Roos, kes pidevalt ütles "ehitame Eestit" ja kutsus üles mitte toitma Rootsi panku ning panema raha kodumaisse majandusse, jagas tegelikult oma juhtimise ajal raha kitsa ringi inimeste vahel. Ja täna koosolekul kuulsime isegi, kes need inimesed on,» rääkis hoiustaja Sulev Valdmaa.

Hoiustajate advokaat Erki Pisuke nimetas toimunut usalduse kuritarvitamiseks. «Siin saab eelkõige rääkida usalduse kuritarvitamisest. Inimestele näidati ühte pilti, tegelikkuses oli aga kõik hoopis teisiti,» sõnas ta.

Pankrotimenetlus võib kesta aastaid

Nüüd asub pankrotihaldur võlgu sisse nõudma ja vara müüma, et hoiustajatele vähemalt osa rahast tagastada. Eksperdid hoiatavad, et pankrotimenetlus võib kesta mitu aastat ning lõplik väljamakse suurus sõltub sellest, kui palju õnnestub laenuvõlgnikelt raha tagasi saada.