Tartu doktoritöö: vanemad peaksid imiku protseduurivalus rohkem osalema

Tartu Ülikoolis kaitstud doktoritöö näitab, et Eesti sünnitusosakondades ei kasutata imikute valu hindamise ja leevendamise võimalusi veel järjepidevalt. Vanemate kaasamist võiks suurendada rinnaga toitmise, nahk-naha kontakti ning parema infovahetuse kaudu.

Tartu Ülikoolis kaitstud doktoritöö järgi vajavad haiglaravil viibivate imikute protseduurivalu hindamine ja leevendamine Eesti sünnitusosakondades ühtsemat korraldust. Tartu Ülikooli Kliinikumi lastekliiniku õendusjuhi Airin Treiman-Kiveste töö näitas, et olemasolevaid tõenduspõhiseid võtteid ei rakendata alati järjepidevalt.

Haiglas võib imik läbida ühe päeva jooksul mitu valulikku protseduuri. Treiman-Kiveste sõnul tuleb valu süstemaatiliselt hinnata ning vajadusel leevendada. «Valu hindamine ja leevendamine pole valik, vaid kohustus,» ütles ta.

Õdede hindamisviisid erinevad

Doktoritöö põhjal peavad õed imikute valu hindamist oluliseks, kuid paljud toetuvad valideeritud valuskaalade asemel eelkõige oma varasemale kogemusele. Nooremad õed kasutasid standardiseeritud hindamisvahendeid sagedamini kui pikema töökogemusega kolleegid.

Valu leevendamiseks soovitatakse muu hulgas rinnaga toitmist ja nahk-naha kontakti. Need meetodid on ohutud ning võimaldavad vanemal lapse hooldamises aktiivselt osaleda. «Õed saavad toetada ja juhendada vanemaid ning aidata neil osaleda lapse valu vaigistamises,» märkis Treiman-Kiveste.

Vanemad vajavad paremat infot

Uuringus ilmnes ka lõhe vanemate ootuste ja haiglapraktika vahel. Enamik vanemaid soovib protseduuri ajal lapse juures olla ja tema valu leevendada, kuid sageli palutakse neil selleks ajaks ruumist lahkuda. Eriti muu emakeelega lapsevanemad tunnevad, et haiglapersonal ei anna neile piisavalt selget infot.

Treiman-Kiveste hinnangul vajavad haiglad ühtsemaid juhiseid, paremat suhtlust ning õdede regulaarset täiendusõpet, et vanemaid saaks imiku protseduurivalu leevendamisse turvaliselt ja tõenduspõhiselt kaasata.