Tartu Aparaaditehases tegutsev raamatupood tähistab viiendat tegevusaastat

Tartu Aparaaditehases asuv iseseisev raamatupood Biblioteek tähistab sel nädalal oma viiendat aastapäeva. Poe asutaja Kristel Kalda sõnul on edu võtmeks olnud püsiklientide lojaalsus ja kogukondlik fookus.

Tartu Aparaaditehase klaasseintega ruumides Pauluse bussipeatuse vahetus läheduses tegutsev raamatupood Biblioteek on jõudnud oma viienda sünnipäevani. Äri eestvedaja Kristel Kalda sõnul on ettevõtmine suutnud viie aastaga luua püsiva kliendibaasi, kes hindab nii kureeritud raamatuvalikut kui ka võimalust poe ruumides suhelda.

Kogukond ja püsikliendid

Raamatupoe tuumiku moodustavad püsikliendid, keda Kalda hinnangul on tänaseks üle 1000 inimese. Paljud külastajad on poe töötajatele tuttavad ning personal oskab sageli soovitada teoseid vastavalt kliendi varasematele eelistustele. Klientuuri vanuseline spekter on lai, ulatudes lastest eakateni: poe vanim püsiklient on 91-aastane Maie, kellega koos tähistati Biblioteegis ka tema 90. sünnipäeva.

Lisaks raamatute müügile on Biblioteek võtnud kogukondliku rolli, korraldades kord kuus raamatuklubi ning mitmesuguseid üritusi nii täiskasvanutele kui ka lastele. Aparaaditehase asukoht toob poodi ka juhukülastajaid, kuid Kalda märgib, et poe peamine tugevus seisneb siiski lojaliteedis, inimesed naasevad, sest hindavad poe atmosfääri ja valikut.

Algus UNESCO kirjanduslinnast

Enne Biblioteegi loomist töötas Kristel Kalda Tartu linnavalitsuses kultuuriametnikuna, olles seotud protsessiga, mille tulemusena pälvis Tartu 2015. aastal UNESCO kirjanduslinna tiitli. Maailma teiste kirjanduslinnade väikeseid sõltumatuid raamatupoode külastades tekkis tal mõte luua midagi sarnast ka Tartus. Poe rajamiseks osales ta Tartu Loomemajanduskeskuse inkubatsiooniprogrammis ning kogus Hooandja keskkonna kaudu ligi 200 toetust.

Algusest peale on poe meeskonnas kaasa löönud luuletaja Joosep Vesselov. Kalda toonitab, et väikese raamatupoe pidamine eeldab füüsilist kohalolu ja protsessidesse süvenemist, mida ei saa täielikult delegeerida.

Laienemine kirjastustegevusse

Oma viiendal tegevusaastal on Biblioteek laienenud ka kirjastamiseni. Esimese teosena ilmus hollandi arhitekti ja luuletaja Klaske Haviku luulekogu „Teie edasine“ eestikeelne tõlge. Tõlkeidee pakkus välja arhitekt ja luuletaja Urmo Mets, kes samuti Aparaaditehase kogukonda kuulub. Havik ise on Eestiga seotud 1990ndatest alates ning on teinud koostööd Eesti Kunstiakadeemiaga.

Järgnevateks aastateks on poel palju ideid, kuid Kalda nendib, et iseseisva ettevõtmise püsimine on pidev väljakutse, mis sõltub otseselt klientide toetusest ja vajadusest taolise koha järele. Hetkel vaadatakse esimese kirjastusprojekti tulemusi ja seatakse plaane edaspidiseks.