Tartu 2001. aasta kolmikmõrva DNA-jälg viis endise politseinikuni, kuid asi aegus

Kaks aastakümmet lahendamata olnud Tartu kolmikmõrva uurimine tõi ootamatu pöörde, kui DNA-analüüs viis endise politseinikuni. Siiski suleti kriminaalasi ootamatult aegumistähtaja tõttu, mis jättis lähedased ja uurijad vastusteta.

Tartu Põllu tänava korteris 2001. aastal toime pandud kolmikmõrv on jäänud aastakümneteks lahendamata, ent hiljutine DNA-analüüs tõi ootamatu pöörde. Sündmuskohalt leitud söögiriistalt tuvastatud geneetiline materjal viitab endisele politseitöötajale, kuid vaatamata uuele jäljele on menetlus kriminaalasjas lõpetatud.

Mõrvad leidsid aset 2001. aastal, mil korteris hukkusid kaitseväelane Urmas Aal ning tema tuttavad Tiina ja Elmo Lätt. Uurijad kahtlustasid alguses ebaõnnestunud vargust, kuna korterist oli kadunud esemeid, kuid ohvrite lähedased ja hilisemad uurimisversioonid on pidanud tapmist pigem professionaalseks hukkamiseks.

Uus tõend ja menetluse lõpp

Aastal 2022 võttis juhtumi uuesti luubi alla prokurör Mari Kartau. Vanade asitõendite uuringutel leiti söögiriistalt meesterahva DNA-profiil, mis klappis endise politseinikuga. Mees, kes töötas kuriteo toimepanemise ajal Eesti teises otsas, tunnistati 2025. aasta alguses kahtlusaluseks, kuid ta eitas kategooriliselt igasugust seotust veretööga.

Kriminaalasja lõpetamise põhjuseks sai ootamatu õiguslik asjaolu. Eesti seadusandluse üleminekuperiood 2002. aastal tähendas, et teatud ajavahemikus kehtis mõrvadele kümneaastane aegumistähtaeg. Ehkki prokuratuur oli veendunud, et kuritegu ei aegu, selgus menetluse käigus, et ametlikult on juhtum juriidiliselt aegunud, mis muutis süüdistuse esitamise võimatuks.

Kannatanute lähedased on olukorrast šokeeritud. Ohvrite omaste sõnul kustus lootus õiglusele koos menetluse lõpetamisega. Prokurör Kartau on samuti väljendanud nördimust, et vaatamata uutele andmetele ja DNA-jäljele ei saa uurimist jätkata, kuigi see on olnud üks vähestest juhtumitest, mis vajas lõplikku selgitust.