Tarmo Soomere: Euroopa julgeoleku võti peitub meredel, mitte ainult maismaakaitses

Akadeemik ja Tallinna Tehnikaülikooli professor Tarmo Soomere hoiatab, et Euroopa keskendub liialt maismaa- ja õhukaitsele, jättes tähelepanuta mereteed, millest sõltub üle 80 protsendi maailmakaubandusest. Tema hinnangul ei ole Euroopa piisavalt õppust võtnud Suessi kanali sulgumisest 2021. aastal ega teistest mereteid ähvardavatest ohtudest. Järgmise suurkonflikti tulemus võib tema sõnul otsustuda just merel.

Eesti ja Ida-Euroopa on viimastel aastatel teinud märkimisväärseid jõupingutusi, et ehitada üles tugev kaitse nii õhust kui maismaalt tulevate sõjaliste ohtude vastu. Euroopa tuumik vaatleb seda arengut rahuloluga, kuid samal ajal jäetakse suuresti tähelepanuta üks strateegiliselt kriitiline valdkond: meri.

Euroopa on suur poolsaar

Nii kirjutab akadeemik, Tallinna Tehnikaülikooli rannikutehnika professor ning Eesti esindaja NATO mereuuringute keskuse teadusnõukojas Tarmo Soomere. Tema hinnangul unustatakse liiga tihti, et Euroopa on tegelikult Euraasia mandri suur poolsaar, mille igapäevane majanduslik toimimine sõltub otsustavalt meritsi kulgevatest ühendusteedest.

Üle 80 protsendi kogu maailmakaubandusest liigub merd mööda. Häired selles süsteemis levivad kiiresti ja nende mõju on laastav, nii majandusele kui ka julgeolekule. Ometi pole Euroopa sellest piisavalt teadlik.

Hoiatavad näited jäid kuulmata

Soomere toob esile, et Euroopa ei võtnud piisavalt õppust Suessi kanali sulgumisest 2021. aastal, mis lõi ülemaailmsetes tarneahelates kaose. Veelgi murettekitavam on tema hinnangul see, et Hormuzi väina sulgemise oht, mis katkestaks naftavoogude liikumise, ei näi Euroopas piisavalt äratuskellana toimivat.

Vastupidi, mitmed Euroopa riigid avaldasid koguni vastuseisu, kui USA neilt tuge ootas mereteid ähvardavate kriiside lahendamisel. See viitab sügavale mõttelõhele selles, kuidas Euroopa oma strateegilisi huve hindab.

Meri kui järgmine lahinguväli

Soomere argument on selge: kui Euroopa soovib säilitada oma majanduslikku jõudu ja poliitilist iseseisvust, peab merejulgeolek saama sama palju tähelepanu kui maavägi ja õhutõrje. Järgmise suure konflikti tulemus ei otsustuta tingimata lahinguväljadel Ida-Euroopas, vaid hoopis mereteedel ja strateegilistes väinades.

NATO mereuuringute keskuse teadusnõukojas Eestit esindav Soomere on üks väheseid Eesti teadlasi, kes tõstatab selle teema avalikus ruumis. Tema sõnum on lihtne, kuid kaalukas: Euroopa kaitse on poolik nii kaua, kuni mereturvalisus jääb strateegilise planeerimise äärealadele.