Taristuehituse liit: Eesti riigiteede lagunemine toob maksumaksjale lisakulu

Eesti Taristuehituse Liidu tegevjuht hoiatab, et teeremondi edasilükkamine on riigile kõige kulukam strateegia, mis kasvatab remondivõlga. Hoolimata pingelisest eelarveolukorrast peab sektor vältimatuks leida lisavahendeid teedevõrgu lagunemise peatamiseks.

Eesti riigiteede üldine seisukord on viimastel aastatel märgatavalt halvenenud, muutes transpordivõrgu pikaajalise jätkusuutlikkuse üheks kriitilisemaks küsimuseks. Tarmo Trei, kes juhib Eesti Taristuehituse Liitu, rõhutab, et teeremondi edasilükkamine ei ole kokkuhoid, vaid vastupidine tegevus, see suurendab tulevasi kulusid hüppeliselt, kui tee konstruktsioon lõplikult amortiseerub.

Remondivõla kasvav koorem

Praegune olukord on tekitanud riigi ja kohalike omavalitsuste teedele märkimisväärse remondivõla, mis mõjutab otseselt järgmiste aastate riigieelarveid. Investeeringute nappus tähendab, et iga täna tegemata jäänud hooldustöö nõuab tulevikus kordades suuremat kapitalimahutust, kui tee vajab juba täielikku rekonstrueerimist, mitte pelgalt katte parandamist.

Minister Leisi valikud

Taristu- ja majanduskeskkonna kujundamisel on keskseks tegijaks taristuminister Kuldar Leis. Kuigi ministeeriumi tasandil on arutletud teedevõrgu rahastamismudelite üle, püsib surve teehoiu eelarvele endiselt kõrge. Minister seisab keerulise väljakutse ees: tasakaalustada riigi rahalised võimalused vajadusega hoida taristu toimivana, ilma et see koormaks tulevasi perioode veelgi raskemate investeeringukohustustega.