Tarian: NATO õhukaitseoperatsioon selgitab käsuliini kogu idatiival

Ankaras toimunud NATO tippkohtumisel otsustati muuta Balti riikides 22 aastat kestnud õhuruumi järelevalve missioon õhukaitsemissiooniks. Endine Eesti õhuväe ülem Jaak Tarien selgitas ERR-ile, et muutus toob selguse käsuliini ja otsustuspädevuste osas, alates Eestist kuni Bulgaariani.

NATO tippkohtumine Ankaras tõi Eestile konkreetse tulemuse: alates nüüdsest tegutseb Balti riikide kohal senise õhuruumi järelevalve asemel ametlikult õhukaitsemissioon. Endine Eesti õhuväe ülem Jaak Tarien rääkis ERR-ile, mida see praktikas tähendab.

Mitu missiooni, segane käsuliin

«See on oluline otsus Eesti jaoks, mis toob väga vajaliku selguse protseduuridesse ja käsuliini,» ütles Tarien. Seni kehtinud süsteem oli kihistunud: 2004. aastal NATO-ga liitumisest saadik alustati õhuvalvemissiooniga Leedus Šiauliast, seejärel lisandus 2014. aastal pärast Krimmi annekteerimist laiendatud õhuvalvemissioon (Enhanced Air Policing) Ämari baasist. Ida-tiivale tekkis aastatega ligi tosin paralleelset missiooni, Eestist Bulgaariani Mustal merel.

«Kõrvaltvaatajale võib tunduda, et lennukid lihtsalt lendavad. Aga panused nendesse missioonidesse ja käsuliin olid kohati ebaselged, sest missioone oli palju,» selgitas Tarien. Küsimus oli lihtne: kui lennuk lendab, siis millise missiooni raames ja mida täpselt teeb?

Ämari tõus operatiivseks baasiks

Ankaras otsustati tõsta ka Ämari lennubaasi staatus: senisest abibaasist saab NATO operatiivbaas. Tarieni hinnangul ei muutu tegevuse maht silmaga nähtavalt, viimase viie aasta tempo jätkub. Ta tuletas meelde 2014. aastat, mil ta ise oli õhuväe ülem ja Venemaa oli just Krimmi annekteerinud. «Ütlesin siis, et ärme loome midagi, mida me ei suuda aastaid järjepidevalt ülal pidada. Venemaaga ei võistle me sprindis, vaid maratonil.»

Kui NATO paigutaks idatiiva igasse baasi mitu eskadrillit, kuid ei suudaks seda ressurssidega toetada ja hakkaks neid mõne kuu pärast tagasi tõmbama, tõlgendaks Venemaa seda nõrkusena. «Me jätkame rahulikult ja proportsionaalselt vajalike heidutusmeetmete rakendamist.»

Käsuliini lühendamine, salastatud teema

Hanno Pevkur ütles teisipäeval Postimehele antud intervjuus, et tavainimesele jääb väliselt pilt samaks, lennukid, mis lendavad Eesti õhuruumis praegu, lendavad seal edaspidigi. Peamine muutus puudutab NATO Euroopa vägede ülemjuhatajale ja pilootidele antud õigusi: paindlikkust ja reageerimiskiirust.

Kas see tähendab, et poliitilise loa hankimise asemel saab sõjaväelane ise otsustada, kuidas droonile või vaenulikule sihtmärgile reageerida? Tarien tunnistas, et täpset vastust ei tea. «Ma eeldan sama, aga tunnistan, et ei tea, see on kõik veel liiga uus.» Käsuliini täpseid detaile ei avalikustata neile, kellel puudub juurdepääs riigisaladusele.

Kuus kuud tagasi, kui Vene MiG-id Eesti õhuruumi sisse lendasid, kaitsesid nii Tarien kui ka Margus Tsahkna saatmise otsust. «Lendasid kõrval ja andsid mõista, et nad ei saa midagi ohtlikku teha ilma kohese sõjalise vastuseta. Intsident lahenes rahumeelselt,» ütles Tarien ning lisas, et sama loogika kehtib edaspidigi: ilma vahetu sõjalise ohuta ei avata tuld lihtsalt niisama.

Droon rahulikus taevas, endiselt keeruline

Ühe ringleva drooni allatulistamine jääb rahuajal keeruliseks ka pärast Ankara otsuseid. «Kui meie õhuruum on avatud tsiviillennundusele, peame olema kindlad, et ei tulista alla Cessnat, millega lendab isa pojaga,» selgitas Tarien. Üks radaripilt ei piisa, objekt tuleb tuvastada mitme vahendiga.

«Sõjaväelasele oleks lihtsam, kui oleksime lahinguvalmiduses: taevas oleks suletud ja saaks tulistada kõike, mis liigub. Rahuajal tekitab üks ekslev droon kord kuus palju rohkem probleeme.»