Tantsukriitik Ilo Tuule Rajand: Tallinnas nähtav liikumine on osa suuremast koreograafiast

Tantsukriitik Ilo Tuule Rajand leiab, et tantsukunst on oluline vahend inimkogemuse mõtestamiseks. Ta rõhutab, et teadlik liikumine on osa meie igapäevaelust, olgu see siis teatrilaval või Tallinnas Viru keskuse ristmikul.

Tantsukriitik Ilo Tuule Rajand leiab, et tantsukunst on midagi palju enamat kui pelk lavaline etteaste, olles otsene viis inimkogemuse kirjeldamiseks. Oma artiklisarjas "Miks tants?" analüüsib ta tantsu rolli ühiskonnas, lükates ümber väiteid, nagu oleks see kunstivorm ühiskonnale mittevajalik või akadeemiliselt väheväärtuslik.

Rajand reageeris hiljuti avalikkuses kõlanud kriitikale, kus seati kahtluse alla tantsu riiklik rahastamine ja doktorikraadide omistamine sellel erialal. Kriitiku sõnul on tantsukunstniku töö võrreldav mistahes muu uurimistööga, mis nõuab pühendumist ja süvenemist. Ta nentis, et tantsuvõõristus tuleneb sageli teadmatusest ja hirmust tundmatu ees, kus vaataja kardab abstraktse liikumise tõlgendamisel eksida.

Tants kui igapäevane nähtus

Kriitiku hinnangul on tantsu näol tegemist avatud ruumiga, kus vaataja oma tõlgendused ja emotsioonid täidavad lüngad, mida sõnades on keeruline edasi anda. Tantsukunstnikud toimivad justkui uurijatena, kes liikumise kaudu aitavad meil mõista oma keha ja meeleseisundeid.

Tallinnas Viru keskuse ristmikul toimuvat inimeste liikumist vaadeldes toob Rajand välja, et me tantsime tegelikult kõik igapäevaselt. Fooride all siblivate inimeste liikumine on omamoodi koreograafia, mida märkame harva. Tantsukunst aitab neid argiseid mustreid teadvustada, pakkudes võimalust pärast etendust kergemal sammul taas igapäevaellu astuda.