Tantsija Juulius Vaiksoo: tantsimine on kõige loomalikum inimtegevus

Eesti etenduskunstide maastikul tegutsev tantsija ja kuraator Juulius Vaiksoo leiab, et tantsukunst peegeldab inimese kõige ürgsemat, loomalikku olemust. Islandil hariduse omandanud Vaiksoo hindab Eesti tantsumaastikku Euroopa kontekstis intrigeerivaks ja mitmekesiseks.

Tants kui ürgne väljendusviis

Kaasaegse tantsu tantsija ja kuraator Juulius Vaiksoo leiab, et tants on üks otsekohesemaid viise inimese loomaliku natuuriga kontakti saamiseks. Kuna tantsides puudub verbaalne rääkimisvõime, peab keha hakkama saama teiste sensoorsete vahenditega. Vaiksoo sõnul on tantsijad seetõttu ühed kõige loomalikumad inimesed, sest nad on pidevalt teadlikud oma füüsilisest kohalolust, liikumisvajadusest ja keskkonnast.

Erinevalt tavapärasest teatrikunstist, kus naturaalsed kehalised reaktsioonid on sageli tagaplaanile lükatud, toovad tantsijad lavale inimloomuse toorema poole. Vaiksoo kinnitab, et ta ei püüa publikut šokeerida, vaid pigem meelde tuletada inimeste bioloogilist ja instinktiivset olemust, mida ühiskondlikud normid igapäevaselt vaos hoiavad.

Islandi õpingutest Eesti lavadele

Oma tee tantsuni leidis Vaiksoo pärast kergejõustikuga tegelemist 14-aastaselt, alustades õpinguid ETA Tantsukoolis. Hiljem suundus ta Islandi kunstiülikooli, et omandada kõrgharidus kaasaegse tantsu erialal. Valiku põhjuseks sai kooli sobiv atmosfäär ja võimalus otsida oma unikaalset käekirja, mida ta mujal Euroopas toona piisavalt ei kohanud.

Kuigi Island pakkus väärtuslikku kogemust, on Vaiksoo naasnud Eestisse, pidades kodumaist etenduskunstide maastikku intellektuaalselt intrigeerivamaks. Viimase kahe aasta jooksul on ta osalenud mitmetes mahukates projektides, sealhulgas koostöös dirigent Hirvo Survaga ning koreograafide Rūta Ronja Pakalne ja Julia Vavraga. Hoolimata tihedast graafikust hindab ta vabakutselise elu pakutavat mitmekesisust ja avatust uutele väljakutsetele.