Täna on Tallinnas järgmise 20 000 aasta pikim päev

21. juuni 2026 on mitte ainult selle aasta, vaid ka järgmise 20 000 aasta pikim päev. Põhjus peitub Maa teljekalde aeglases vähenemises, mis on osa Milanković tsüklitest. Tallinnas lüheneb aasta pikim päev keskmiselt vaid umbes 0,15 sekundit aastas.

Täna, 21. juunil 2026, on Tallinnas ja kogu põhjapoolkeral mitte üksnes selle aasta pikim päev, vaid teaduslikult vaadatuna ka pikim päev järgmise 20 000 aasta jooksul, tingimusel, et vaatleja geograafiline asukoht ei muutu.

Maa teljekalle aeglaselt väheneb

Selle üllatava fakti taga on üks Milanković tsüklitest, umbes 40 000-aastane tsükkel, mille käigus kõigub Maa teljekalle ligikaudu 22,1° ja 24,5° vahel. Praegu on teljekalle langustrendis, mis tähendab, et mida edasi, seda vähem kaldub Maa oma orbiidi suhtes ning seda lühemaks muutuvad suviseid suveöid valgustav lisatund.

Mida suurem on teljekalle, seda heledam on suvine öö põhjapoolkera kõrgetel laiuskraadidel. Kui teljekallet üldse poleks, oleks igal pool maakeral aasta läbi täpselt 12-tunnine öö ja 12-tunnine päev, ei valge öö ega pika talvise pimeduse.

Muutus on inimese jaoks tajumatu

Praktikas on see muutus inimese eluea skaalas täiesti märkamatu. Tallinnas lüheneb aasta pikim päev keskmiselt vaid umbes 0,15 sekundit aastas. Isegi sajandi jooksul koguneks erinevust vaid mõnikümmend sekundit. Maa pinnal vastab selline teljekalde muutus ligikaudu 13-meetrisele nihkele aastas, numbrina kõlab see muljet avaldavalt, kuid planeedi mõõtkavas on see kaduvväike.

Pika trendi sees on siiski väiksem lainetus: graafikutel ilmneb umbes 19-aastane kõikumine, mida põhjustab Kuu orbiidi eripära. Kuu gravitatsioon mõjutab Maa pöörlemistelje asendit ning tekitab pikaajalisi väikseid muutusi pikima päeva kestuses.

Millal tuleb pöördepunkt?

Umbes 9800 aasta pärast hakkab Maa teljekalle taas suurenema. Praegusesse seisu tagasijõudmine võtab peaaegu sama kaua aega, seega kokku umbes 20 000 aastat. Alles siis ületab mõni tulevane suvepäev tänase rekordi.