Täna ajaloos: USA sõjaline operatsioon Afganistanis

7. oktoobril 2001 algas USA juhitud sõjaline sekkumine Afganistanis pärast seda, kui Taliban keeldus välja andmast Osama bin Ladenit. Lisaks meenutame Eesti ajaloos olulisi sündmusi, nagu 1992. aastal taastatud põhiseaduslikku korda ja 2002. aasta esimest digiallkirjastatud lepingut.

2001. aasta 7. oktoobril algas USA juhitud sõjaline operatsioon Afganistanis. Sündmuste ahel sai alguse vähem kui kuu aega varem, kui 20. septembril esines toonane USA president George W. Bush Ameerika Ühendriikide Kongressi ees. Ta esitas Talibanile nõudmise anda viivitamatult välja Osama bin Laden ja hävitada riigis asuvad al-Qaeda terroribaasid.

Olukord eskaleerus kiiresti, kuna vaid üheksa päeva varem olid toimunud 11. septembri terrorirünnakud. 5. oktoobril 2001 tegi Taliban vastupakkumise, teatades valmidusest anda bin Laden kohtu alla Afganistani kohtus, kuid seadis tingimuseks USA poolsete veenvate tõendite esitamise. Washington keeldus pakkumisest, pidades seda viivitamistaktikaks, ning kaks päeva hiljem alustasid liitlasväed rünnakuid.

Eesti ajaloo tähised 7. oktoobril

Oktoobrikuu seitsmes päev on Eesti ajaloos olnud mitmel korral murranguline. 1992. aastal võttis Riigikogu vastu deklaratsiooni üleminekuperioodi lõpetamisest, millega taastati Eesti Vabariigi põhiseaduslik riigikord. Eksiilvalitsuse tegevuse lõpetamisest ja volituste üleandmisest rääkis samal perioodil peaminister presidendi ülesannetes Heinrich Mark.

Samal kuupäeval kümme aastat tagasi, 2002. aastal, tegi Eesti olulise sammu digiühiskonna suunas. Tallinna linnapea Edgar Savisaar ja Tartu linnapea Andrus Ansip allkirjastasid digitaalselt linnade vahelise koostöölepingu infotehnoloogia vallas. See oli esimene kord, mil Eesti ID-kaarte kasutati ametliku dokumendi digitaalseks kinnitamiseks. Samal päeval 2002. aastal algas ka Eesti Geenivaramu pilootprojekt, kui vastu võeti esimene doonori koeproov.