Täna ajaloos: Saksa vägede taganemine Eestist 1944. aasta septembris

1944. aasta septembris algas Saksa vägede taganemine Eesti territooriumilt. See protsess kiirendas Saksa vägede lahkumist ning eelnes Nõukogude okupatsiooni taastamisele Eestis.

1944. aasta septembris algas protsess, mis määras Teise maailmasõja lõppjärgus Eesti saatuse: Saksa vägede evakueerimine Eestist. See tegevus lõpetas kolm aastat kestnud Saksa okupatsiooni Eestis, mis oli alanud 1941. aastal.

Kiire taganemine ja okupatsiooni vahetus

Selle järel algas Eesti pinnal olnud Saksa väeüksuste kiire evakueerimine. Enamik Saksa vägedest oli Eestist lahkunud juba 1944. aasta oktoobriks. Siiski ei olnud tegemist täieliku ühehetkelise lahkumisega, sest viimased Saksa väeüksused lahkusid Ruhnu saarelt alles 15. detsembril 1944. aastal. Vaakum, mis Saksa vägede taganemisel tekkis, täideti kiiresti Nõukogude Liidu vägedega, kes okupeerisid Eesti taas.

Muud sündmused Eesti ajaloos 16. septembril

Eesti ajalukku on 16. september kirjutanud teisigi märgilisi hetki. Nende seas on sündmusi eri aastatest. Näiteks toimus Tartus esimene Balti riikide üliõpilaste olümpia, mis pani aluse hilisemate SELL-i mängude traditsioonile. Samuti on valminud Tartus Leningradi maantee ääres linna esimene kõrghoone, Tartu Riikliku Ülikooli 32,5 meetri kõrgune üheksakorruseline ühiselamu.

Sama kuupäev on seotud ka Eesti taasiseseisvumise teega. Rahvarinde toonane liider Edgar Savisaar esines Eesti Raadios kõnega «Määrav on rahva tahe», milles ta rõhutas okupeeritud Eesti staatust ja tõi avalikkuse ette idee «Kolmandast vabariigist». Vahetult pärast taasiseseisvumist alustas Eesti piirivalve tööd Tallinna lennujaama ja sadama piiripunktides, võttes järk-järgult üle kontrolli riigipiiri üle.