Täna ajaloos: Novotšerkasski mäss 1962 muutus veresaunaks

2. juunil 1962 puhkes Nõukogude Liidus Novotšerkasski linnas massirahutus, kui töölised protestisid liha ja või hindade tõusu ning palkade kärpimise vastu. Nõukogude võimud surusid mässu maha jõuga – hukkus hinnanguliselt 26 kuni 80 inimest.

2. juunil 1962 toimus Nõukogude Liidus üks haruldasemaid massiväljaastumisi – Novotšerkasski linnas Venemaal puhkes tööliste mäss, mis sai alguse rahva raevust majanduslike kitsikuste üle. Protestijate viha süütas kahe olukorra samaaegne kokkulangemine: liha ja või hinnad tõusid riiklikul tasandil järsult, samal ajal kui kohalik tehase juhtkond teatas tööliste palkade vähendamisest.

Rahutused kasvasid kiiresti laiaks liikumiseks, milles osales tuhandeid inimesi. Töölised marsisid tänavatele ja nõudsid oma olukorra parandamist. Tegemist oli erandliku sündmusega – avatud vastuhakk nõukogude süsteemile oli sel ajal äärmiselt haruldane ja ohtlik.

Nõukogude võimud reageerisid ülestõusule sõjaväe ja julgeolekujõudude kaasamisega. Mäss suruti maha relvastatud jõuga ning erinevate hinnangute kohaselt hukkus kokkupõrgetes 26 kuni 80 inimest. Täpset ohvrite arvu on keeruline kindlaks teha, kuna nõukogude võimud hoidsid sündmused aastakümneteks range saladuse all.

Novotšerkasski tragöödia jäi ametlikus nõukogude ajaloos pikalt varjatuks ning avalikkus sai sündmustest laiemalt teada alles Nõukogude Liidu lagunemise järel. Tänaseni peetakse seda üheks olulisemaks näiteks nõukogude töölisklassi rahulolematusest ning süsteemi valmidusest omaenda kodanike vastu jõudu kasutada.