Täna ajaloos: Eestimaa talurahvaseadus vabastas eestlased pärisorjusest 1816. aastal

23. märtsil 1816 kinnitas Vene keiser Aleksander I Eestimaa talurahvaseaduse, millega kaotati pärisorjus Eestimaal. Tegemist on ühe olulisema verstapostiga Eesti ajaloos.

Täpselt 209 aastat tagasi kirjutas Vene keiser Aleksander I alla Eestimaa talurahvaseadusele, mis tähistas pärisorjuse kaotamist Eestimaal. See oli murrangulise tähtsusega sündmus, mis muutis pöördumatult eestlaste igapäevaelu ja ühiskondlikku seisundit.

Pärisorjuse all olid eestlastest talupojad seotud mõisnikele ja maale sajandeid, ilma võimaluseta oma saatust ise kujundada. Seaduse jõustumisel said talupojad isikliku vabaduse, kuigi maa jäi endiselt mõisnike kätte ning tegeliku majandusliku iseseisvuseni oli veel pikk tee minna.

Eestimaa talurahvaseadus eelnes Liivimaa sarnasele seadusele, mis võeti vastu 1819. aastal. Neid seadusi peetakse Balti provintside eraldi reformideks, mis käisid ees isegi Venemaa põhiosa pärisorjuse kaotamisest, mis toimus alles 1861. aastal. Ajaloolased hindavad neid muutusi olulise sammuna eestlaste rahvusliku ärkamise teel.