Täna ajaloos: Atlandi harta varjus jäid Balti riigid lääneliitlaste lubadustest kõrvale

Täna ajaloos: Atlandi harta varjus jäid Balti riigid lääneliitlaste lubadustest kõrvale

14. augustil 1941 allkirjastatud Atlandi harta pani aluse sõjajärgsele maailmakorrale, kuid jättis Eesti ja teised Balti riigid NSV Liidu okupatsiooni küüsi. Täna meenutame ka teisi Eesti ajaloo olulisi verstaposte alates Tallinna Sadama arengust kuni kultuurkapitali skandaalini.

Eesti
  1. augustil 1941 allkirjastasid Suurbritannia peaminister Winston Churchill ja USA president Franklin D. Roosevelt Atlandi harta. See dokument sõnastas teise maailmasõja järgsed eesmärgid, sealhulgas rahvaste enesemääramisõiguse ja riigipiiride puutumatuse põhimõtted. Harta tekitas paljudes lootuse, et sõja järel taastatakse õiglus ka okupeeritud aladel.

Reaalsus osutus siiski keerulisemaks. NSV Liidul õnnestus lääneliitlastelt välja kaubelda vaikiv nõusolek, et harta põhimõtted ei laieneks aladele, mis olid annekteeritud Molotovi-Ribbentropi pakti alusel. Selle tagajärjel jäid Eesti, Läti ja Leedu ainsateks riikideks, kelle iseseisvust pärast Teise maailmasõja lõppu ei taastatud.

Eesti ajaloo olulised sündmused 14. augustil

Läbi aastakümnete on 14. august olnud tähelepanuväärne päev ka Eesti siseelus:

Ava rakenduses →