Talv toob Eestis majapidamistele suuremad küttekulud ja laenumaksed

Eesti majanduse oodatav kasv ei pruugi tarbijate rahakotis tunda anda, kuna ees ootavad energiahindade ja euribori tõusud. Investeerimisekspert Nelli Janson soovitab peredel kriitiliselt kulutused üle vaadata ja võimalusel rahalisi puhvreid tekitada.

Eesti majandusprognoosid lubavad järgmisteks aastateks 2,4-protsendilist kasvunumbrit, kuid tarbijate igapäevane toimetulek võib talvekuudel märkimisväärse surve alla sattuda. Investeerimisekspert Nelli Janson hoiatab, et elukalliduse tõus koos laenuintresside muutustega nõuab peredelt senisest täpsemat eelarvestamist.

Energia ja laenud koormavad eelarvet

Eesti Panga asepresident Ülo Kaasik on soovitanud koduomanikel kaaluda küttehinna fikseerimist, ent praktikas on see paljudele kättesaamatu luksus. Kortermajades elavad inimesed sõltuvad otseselt neile esitatud arvetest ja neil puudub võimalus soojusenergiat fikseeritud hinnaga osta. Eramajaomanikel võib küll olla mõnevõrra suurem manööverdamisruum, kuid üldine energiahindade kallinemine mõjutab kõiki tarbijaid.

Küttearvete kõrval survestab majapidamisi taas tõusev euribor. Kuna valdav osa Eesti kodulaenudest on seotud ujuva intressimääraga ja kuue kuu euriboriga, kandub selle tõus otseselt laenumaksetesse. See tekitab paljude jaoks olukorra, kus kontroll vältimatute kulude üle on piiratud.

Inflatsiooni varjatud riskid

Toidupoodide hinnasiltide juures ei tasu end eksitada jutust, et hinnad oleksid langenud. Tegelikult on tegemist vaid hinnatõusu aeglustumisega, mitte hinnalangusega. Nelli Janson kirjeldab praegust olukorda kui vaikust enne tormi. Kuigi Eesti inflatsioon on Euroopa Liidu keskmisest madalam, võib kütuse ja energia hinna hüppeline tõus selle näitaja kiiresti uude kasvu paisata.

Ettevõtete jaoks on olukord keeruline, kuna ootamatu hinnakõikumine muudab kulude ja müügihindade ette planeerimise keeruliseks. Ebakindlus energiaturgudel peegeldub vältimatult lõpptarbija rahakotis.

Järjepidevus võidab skeemitamise

Isikliku majanduse stabiliseerimiseks soovitab Janson esimese sammuna püsikulud põhjalikult üle vaadata. Tihti koguneb aja jooksul teenuseid või püsitellimusi, mida enam tegelikult vaja pole. „Mitmest väiksest asjast võib kokku saada päris suure asja,“ märkis Janson.

Kui vähegi võimalik, tuleks luua rahaline puhver, mis aitab ootamatute väljaminekute korral. Isegi kui pärast kohustuslike arvete tasumist jääb üle vaid väike summa, tasub sellega harjutada investeerimist. Janson hoiatab samas kiire rikastumise lubaduste eest, mis on sageli investeerimispettuste aluseks.

„Kui kasiinoelamust tahta, siis on ju ka lihtsamaid võimalusi,“ sõnas Janson krüptovara ja muude sarnaste kiire tulu skeemide kohta. Tema sõnul on mõistlikum valida pikaajaline ja järjepidev kogumine, kus väikestest summadest kasvab aja jooksul märkimisväärne kapital.