TalTechi uuring: soojenev Läänemeri toob rannikule tugevamad külmalained

Tallinna Tehnikaülikooli teadlased avastasid paradoksaalse nähtuse: kuigi Läänemeri kuulub maailma kiiremini soojenevate merede hulka, on selle rannikuvetes külmalained muutunud üha intensiivsemaks. 42 aasta satelliidiandmete analüüs näitab, et tuulte, madala rannikumere ja külma arktilise õhu koosmõju võib veetemperatuuri lühikese ajaga mitme kraadi võrra langetada.

Tallinna Tehnikaülikooli teadlased on avaldanud uuringu, mis paljastab üllatava vastuolu Läänemere kliimamuutuste dünaamikas: vaatamata mere kiirele soojenemisele on rannikualadel toimuvad külmalained muutunud järjest intensiivsemaks.

42 aasta andmed annavad selge pildi

Teadlased analüüsisid Läänemere satelliidiandmeid ajavahemikust 1982-2023 ehk kokku 42 aasta ulatuses. Tulemused näitavad, et pikaajaline kliima soojenemine on küll vähendanud külmalainete üldist arvu, kuid just rannikualadel on need sündmused muutunud varasemast märksa tugevamaks. Alates 2006. aastast on rannikualade külmalainete intensiivsus näidanud selget kasvutrendi, ja seda ajal, mil Läänemere vesi soojenes keskmiselt umbes 0,05 kraadi aastas.

Avamerel viivad külmalained veetemperatuuri tavapärasest keskmiselt kolm kraadi allapoole. Rannikuveekogudes võib langus olla aga lausa neli kraadi, mis on mere elukoosluste jaoks märkimisväärne löök.

Tuul, madal vesi ja arktika külm

Nähtuse füüsikaline seletus peitub tuulte ja rannikumere eripärade koosmõjus. Kui tugev tuul puhub pinnavee avamerele, kerkib süvaveekerke tõttu pinnale allpool asuv jahedam vesi. Kuna rannikualad on madalad, ulatub pinnajahtumise mõju tihti läbi kogu veesamba põhjani, madal rannikuvesi jahtub seega kiiremini kui sügav avameri, sarnaselt kausi ja sügava poti käitumisele.

Olukorda võimendab Atlandi ookeani kohal toimuv laiaulatuslik õhuringlus, mis on viimastel aastatel soodustanud Arktika külma õhu tungimist Läänemere piirkonda. Seega on intensiivsemate rannikukülmalainete taga kolme teguri, tuule, rannikumere füüsika ja külma arktilise õhu, ühiselt toimiv koosmõju.

Tagajärjed mereelustikule

Üldpildis lüheneb soojenemise tõttu külmalainete kestus märgatavalt mere lääneosas, samas kui külmade perioodide arv on kõige rohkem kahanenud madalates idapoolsetes vesikondes, nagu Liivi lahes ja Soome lahes.

Tugevad veetemperatuuri langused avaldavad aga tõsist mõju mereelustikule: need võivad muuta liikide levikut ning teatud piirkondades tuua kaasa isegi kalade massilise hukkumise. Läänemeri on üks kiiremini soojenevaid meresid maailmas, mistõttu on selliste vastupidiste ja ootamatute nähtuste mõistmine eriti oluline nii kalanduse kui ka merekaitse seisukohast.

Uuringu tulemused on avaldatud rahvusvahelises teadusajakirjas Environmental Research: Climate.