TalTechi uuring: elektriboilerid ja soojuspumbad optimeerivad kaugkütte tipptunnid Tallinnas

Tallinna Tehnikaülikooli ja Austria teadlased selgitasid välja parimad küttetehnoloogiad lühiajaliste ja pikaajaliste külmalainete katmiseks. Uuring kinnitab, et optimaalne lahendus sõltub vajaminevast lisavõimsusest ning investeeringu tasuvusajast.

Tallinna Tehnikaülikooli ja Austria Johannes Kepleri nimelise ülikooli teadlased analüüsisid kaugküttevõrkude toimimist, et leida parimad viisid talviste tarbimistippude katmiseks. Uurimisrühma fookuses olid olukorrad, kus linnade küttekoormus järsult tõuseb ja süsteemid vajavad lisavõimsust.

Eksperdid kaasasid analüüsi enam kui 160 spetsialisti kogemused ning modelleerisid ligi 50 erinevat kaugküttestsenaariumi, võrreldes nende majanduslikku tasuvust ja keskkonnamõju.

Elektriboilerite roll tipukoormustes

Lühiajaliste tarbimistippude puhul, kus lisasoojuse vajadus ulatub vaid 10-20 protsendini süsteemi koguvõimsusest, on majanduslikult kõige soodsamad elektriboilerid. Nende seadmete paigaldamine on suhteliselt odav, mis muudab investeeringu tasuvaks ka siis, kui seade töötab vaid mõnikümmend tundi aastas. Elektriboilerite kasutamine on traditsiooniliste gaasikateldega võrreldes keskmiselt viiendiku võrra odavam.

Pikaajalise külma lahendused

Kui aga lisasoojuse vajadus küündib 40 protsendini süsteemi võimsusest ja nõuab pikemat ning intensiivsemat tööd, muutuvad parimaks valikuks suured soojuspumbad. Need seadmed vähendavad algenergia tarbimist ligikaudu 50 protsenti ja kärbivad süsinikuheitmeid enam kui kolmandiku võrra.

Biomassikatlad pakuvad küll suurimat keskkonnakasu, vähendades saastet üle 90 protsendi, kuid nende käigushoidmine on gaasiküttega võrreldes ligi kolm korda kulukam. Teadlaste sõnul dikteerib tehnoloogia valiku seadmete alginvesteeringu, energiatõhususe ning hoolduskulude tasakaal. Tulemused avaldati ajakirjas Energy Reports.